Milline on Sinu ettevõtte töötajate õnneindeks?

Vaevalt leidub kedagi, kes seaks kahtluse alla vastuse küsimusele, kumb inimene on õhtuks rohkem väsinud, kas see, kes on maha kõndinud 10 km või see, kes jätnud selja taha kaks kilomeetrit vähem? Ilmselgelt esimene, sest ta on teinud oluliselt rohkem samme, iga liigutus nõuab kindla annuse energiat ja mida rohkem liigutusi, seda rohkem inimene väsib. Elementaarne.

Sellele pealtnäha endastmõistetavale tõsiasjale ei osata pahatihti mõelda aga inimese töökeskkonda kujundades. Mida rohkem liigutusi inimene tööpäeva jooksul teeb, seda kiiremini ta väsib, mida suurem on väsimus, seda tõenäolisem on, et ta hakkab tegema vigu. Mõne töö puhul ei pruugi vea hind olla väga suur, kui neid tekib aga palju, on kuri karjas igal juhul.

Kuni selleni välja, et töötaja kas vallandatakse, või lahkub ta ise teadmisega, et ta ei saanud oma tööga hakkama. Uut töötajat leida on tänapäeval aga väga keeruline. Lisaks jääb päeva lõpuks alati õhku küsimus: kas lahkumises oli süüdi „kehv“ töötaja või hoopis tööandja, kes nõudis liiga palju? Või ei suudetud hoopis töötajale pakkuda keskkonda, kus optimaalse arvu liigutustega olnuks võimalik saavutada eeldatud tulemus?

Sageli tekib töö laadist ja tööoperatsioonidest sõltuv küsimus, kas mõttekam on istuv või seisev asend? Tööpinna kõrguse määravad käsitsetavate detailide suurus ja kaal, täpsusnõuded, koosteprotsess, korduvus jne. Töötasapinna kõrguse reguleeritavus on vajalik eelkõige siis, kui käsitsetavate toodete suurus varieerub või kui sama töökohta kasutab mitu inimest.

Istuvas asendis töötaja töökoha disainimisel tuleb arvestada jalaruumile esitatavaid nõudeid. Soovituslikult peaks see ruum olema põranda tasandil vähemalt 80 cm lai ja 90 cm sügav. Püstises asendis töö puhul on nõutav jalaruum väiksem. Töötades istuvas asendis on lihtne sattuda mugavustsooni ning tekitada ülekoormust teatud lihastele ja sellest tulenevaid vaegusi, samuti soodustab istuv asend südame-veresoonkonna haigusi. Seetõttu on oluline päeva jooksul oma tööasendeid muuta. Probleemi lahendusena on reguleeritava kõrgusega laud, millega on võimalik töötada nii istudes kui ka seistes ja mille kõrgus on elektriliselt või vända abil reguleeritav.

Komplekteerimistöödel peaks parima tööasendi saavutamiseks paigutama kõige enam kasutatavad osad optimaalsele horisontaalsele tööalale töötaja vaateulatusse. Vältida tasub liiga suuri või sügavaid töötasapindu, mis võivad põhjustada liigset küünitamist ja sellega kaasnevat koormust seljalihastele. Komplekteerimistöö on kõige ergonoomilisem siis, kui kõik vajalikud osad on nägemis- ja haardeulatuses.

Vertikaalset tööala ja haaramisulatust saab täpsemalt reguleerida lisatarvikutega. Reguleeritava kõrgusega hoidikud optimeerivad tööliigutusi ja hoiavad detailid või tööriistad mugavalt käeulatuses. Inimene saab töötada nii, et randmed ja õlavarred on optimaalses asendis ning õlad on pingevabad. Kallutatud asendis ja diagonaalse avaga konteinerid ja riiulid hoiavad randmed osade võtmisel mugavas ja pingevabas asendis. Kaldenurk tagab tänu õigele vaatenurgale ka osade lihtsa äratundmise.

Tööstusliku mööbli ja töökohtade sisustuse alal kuulub maailma juhtivate tootjate hulka Treston, mille toodete ametlik edasimüüja Eestis on Laomaailm. Trestoni töökohtade disainimis- ja teostusprotsess algab alati konkreetset tööd tegevast inimesest. Nii saab keskenduda ergonoomikale, funktsionaalsusele ja efektiivsusele.