Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Metalliettevõte Astera investeeris Baltimaade esimesse Mazaki valmistatud lehtmetalli fiiberlaserlõikepinki
Lääne-Virumaal asuv metalltoodete valmistaja Astera AS investeeris pool miljonit eurot, soetades fiiberlaserpingi. Uue põlvkonna tehnoloogia laiendab oluliselt ettevõtte tootevalikut, võimaldades valmistada senisest palju keerukamaid tooteid.
Foto: Astera AS
„Tehtud investeeringu abil saame pakkuda laiemat tootevalikut ning see annab meile juurde paindlikkust ja kiirust ning võimalust teha suuremas mahus lõiketeenust. Klientide jaoks tähendab uus tööpink nii paremat tarneaega ja kvaliteeti kui ka konkurentsivõimelisemat hinda,“ ütleb Astera AS projekteerija Marten Soone. „Täna võime öelda, et meie poolt valmistatavate detailide kuju on kinni vaid tellija peas, sest laserlõikuse võimalused on piiramatud.“
Tööpink on valmistatud Jaapani tehases Mazak, mis valmistab lisaks fiiberlaserpinkidele ka muid metallitööstuse seadmeid, näiteks trei- ja freespinke. Kolme kilovatise võimsusega fiiberlaserpink võimaldab lõigata kuni 16 mm paksust musta metalli, kuni 12 mm paksust roostevaba terast ning kuni 8 mm paksust alumiin-, vask- ja messinglehte. Pingi töölaua suurus on 3x1,5 meetrit. Valminud detailid ei vaja järeltöötlust, olles palju kiirema ja puhtama lõikusega kui süsihappegaaslaser lõikus. Uus fiiberlaserpink on oluline täiendus Astera senisele programmeeritavale CNC-lehetöötluspingile.
Foto: Astera AS
Kasutades kaasaegset seadmeparki ja tehnoloogiat pakub ettevõte klientidele erinevaid metallitöötlemise võimalusi: giljotiin- ja lintsae lõikus; lehtmetalli töötlus, perforeerimis- ja kujundlõikus ning materjalide painutusteenus CNC-juhtimisega pinkidel, MIG- ja TIG keevitusteenus, samuti kõrgekvaliteedilist alumiiniumkeevitust; materjalide treimine, freesimine, stantsimine.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Tänases turusituatsioonis peab konkurentsis püsimiseks pidevalt tegelema ettevõtte arendamise ning investeeringutega. Meie tugevuseks on lisaks uuele võimsale tööpingile meie projekteerimisvõime, mis on hea tulemuse saavutamiseks ääretult tähtis. Tellijale saadetavatel joonistel on ka 3D kujutis, et nad näeksid pildi kujul toote nüansse,“ kirjeldab Soone.
Foto: Astera AS
Ideest valmistooteni
Astera AS on 1991. aastal asutatud ja Eesti erakapitalil põhinev ettevõte, mis tegeleb projektide väljatöötamise ja projektijuhtimisega vastavalt klientide tellimustele ja tootearendusele, metallkonstruktsioonide ja nende osade valmistamise ning paigalduse ning metallimaterjalide müügiga. Peamisteks klientideks on ehitus-, sisustus- ja allhankefirmad, erakliendid ning disainibürood. Ettevõtte toodab põhiliselt Eestisse, kuid omab ka kogemusi klientidega naaberriikides.
Astera pakub parimat võimalikku kvaliteeti õhukese lehtmetalli lehetöötluse, samuti keevitustööde ja torupainutustööde osas.
2012. aastal valmis Astera ASil uus, tänapäevaste olme- ja bürooruumidega tootmishoone. 1000 m2 suuruse üldpindalaga hoone suurendas oluliselt ettevõtte tootmisvõimekust.
„Meie vastava erialase väljaõppega spetsialistid, insenerid ja projekteerijad on piisavate oskuste ning teadmistega, et aidata klientidel jõuda nende visioonist ja ideest valmistooteni,“ räägib Soone. Lisaks Astera AS transpordib ja paigaldab soovi korral tellitud tooteid üle Eesti.
Astera AS müügitulu oli 2014. aastal 1,13 miljonit eurot ning puhaskasum 67 000 eurot. Juhtkonna hinnangul kinnitavad majandusaasta tulemused stabiilsust ja kasvueeldusi ettevõtte arenguks. Möödunud majandusaastat iseloomustab stabiilsus, kuid ettevõtte eesmärgid 2016. aastaks on kõrgemad. Astera ASis töötab hetkel 22 töötajat. www.astera.ee
2. oktoobril 2026 avati Kohilas BLRT Valukoja uus 14 miljonit eurot maksnud tootmiskompleks, mis võimaldab ettevõttel kasvatada malmivalu tootmismahtu 1000 tonnilt kuni 3000 tonnini aastas ning valmistada senisest suuremaid ja raskemaid detaile. Tehase rajanud ehitusfirma NOBE projektijuhi Hanno Suitsu sõnul tuli ehitajal arvestada nii keerulise pinnase, suure elektrivajaduse kui ka väga spetsiifilise tootmise nõuetega.