Sammelsaar räägib, et ehkki Eesti kaitsetööstuse ettevõtted on tugevad, peaksime siiski olema kiiremad. „Eesti kaitsetööstus on väike, aga tubli. Tegelikult kõik ettevõtjad, kes seal toimetavad, ja kõik insenerid pingutavad tõesti palju,“ kiidab ta sektori ettevõtteid.
„See väärtus, mis neile järgneb, ei ole proportsioonis, see võiks olla suurem. Eesti kaitsetööstuse kogukäive on 8–10 korda väiksem kui töötleval tööstusel. Mitte, et see nüüd mõõdupuu oleks, aga arvan, et täna, mil kaitsetööstus on väga soositud ja mil sinna suunatakse väga suured summad, võiks see olla meie majanduse lipulaev, vähemalt praegustel aegadel – aga ta ei ole,“ selgitab Sammelsaar.
„Oleme neli aastat tegelikult maganud, mis puudutab bürokraatiat, testimist ja koostööd,“ on ta kriitiline.
Kuidas siis kiiremini edasi saada? „See on kõige raskem küsimus ja ma vaevan oma pead sellega iga päev, aga ma kardan, et selles sektoris tuleb olla radikaalsem, otsustusvõimelisem, vaja on väga tugeva visiooniga juhtimist, mis peab tulema riigi poolt,“ sõnab ta.
Merenduse asemel kaitsetööstuse tippu
Margus Sammelsaarest pidi alguses saame üldse meremees, kuid läks teisiti. „Mul on vend meremees, isa on meremees ja vist isegi vanaisa. Mõtlesin, et lähen ka merendusse, aga isa ütles, et see on niipalju muutunud, et proovi midagi muud,“ meenutab Sammelsaar.
Valik langes Lennuakadeemia kasuks, kus ta õppis õhusõiduki hooldust ja plaanis lennukimehaanikuks saada. „Minu õnneks avati seal üks vabaaine, mis puudutas just mehitamata õhusõiduki ehitust. Seal saime ise projekteerida ja konstrueerida multikopteri ja see hakkas mulle väga meeldima, nii et tegelesin sellega ka vabal ajal,“ sõnab ta.
Tänaseks on temast saanud kaitsetööstuse tippinsener, kes keskendubki töös just mehitamata õhusõidukite arendusele ja tootmisele. „Soov riiki kaitsta on võimalik ka läbi inseneeria ja see sobib mulle hästi,“ ütleb ta.
Saates räägib Margus Sammelsaar oma inseneriteekonnast, analüüsib Eesti inseneeria olukorda, samuti räägib ta kaitsetööstusest, droonimüürist, kaitsetööstusparkidest ja paljust muust.
Saadet juhib Harro Puusild.
Saadet toetab Radius Machining.
Seotud lood
Ehitus-, tööstus- ja logistikasektoris räägitakse täna palju efektiivsusest, kuid praktikas määravad töö tempo sageli hoopis seadmed, mille töökindlusest sõltub kogu objekti või tootmise sujuvus. Kui tõstuk seisab, töö katkeb või masin ei vasta töötingimustele, ei tähenda see ettevõtte jaoks ainult tehnilist probleemi, vaid otsest rahalist kulu, venivaid tähtaegu ja suuremaid riske tööohutusele.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
4 võimalust majanduse kasvatamiseks
3
4
Viimased uudised
4 võimalust majanduse kasvatamiseks
Esimene välispartneriga äriühing sõjajärgses Eestis, asutatud juba 1987
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele