Kes jäävad ellu Eesti lihatööstuses?

Oleme vanim ja suurim järjepidev õlletehas Eestis, meie panus Eesti õllekultuuri on olnud märkimisväärne.

Meil töötavad parimad ja kogenuimad õllepruulijad, kellede tööstaaž ulatub kuni 30 aastani. Lisaks tugevatele toodetele on meil märkimisväärne rahvusvaheline teadmus ja ressurss tootearenduses, tehnoloogias, turunduses ja juhtimises. Lisaks oleme väga ambitsioonikad ja armastame oma tööd!

Saku ekspordib aastas koguni 50% oma toodangust. Meie investeeringud tootmistehnoloogiasse, näiteks uus purgiliin, on loonud võimaluse toota ja eksportida Saku tooteid kümnetesse välisriikidesse. Lisaks Balti riikidele ja Skandinaaviale müüme oma tooteid Venemaal, Islandil, USA-s, Kanadas, Horvaatias, Poolas, Saksamaal ja Malaisias.

Viimasel ajal loetust on meelde jäänud rootsi autorite kirjutatud "Karaoke Kapitalism".

Kahjuks ei saa me avalikult kommenteerida turunduseelarve detaile. Loomulikult kavatseme jääda konkurentsivõimeliseks ka eelseisval aastal. Mis puudutab kanalite valikut, siis internet moodustab juba täna olulise osa eelarvest.

Lisaks traditsioonilistele turunduskanalitele (tele, print, internet jne), pöörame suurt tähelepanu ka alternatiivsetele turundustegevustele, võin vajadusel tuua rida põnevaid näiteid möödunud hooajast.

Kindlasti ei saa me ära unustada oma rolli vastutustundliku õlletootjana, mis seab meile küllaltki selged piirangud turundustegevuses.

Saku on alati olnud aasta kokkuvõttes õlleturu liider. Täpsemaid andmeid tohime avaldada ainult Nielseni nõusolekul.

Me ei ole kunagi suunanud ega kavatse kunagi suunata oma turundussõnumeid alaealistele!

Väga häiriv on kuulda sellist tagasisidet. Kvaliteet on Saku nurgakivi. Palun kirjutage mulle e-mail täpsustavate faktidega (kus ja millal see juhtus).

Minu meiliaadress on margus.kastein@saku.ee

Kevadel lansseeritud Somersby osutus tarbijate hulgas nii populaarseks, et kuumade suveilmadega oli meil raskusi nõudluse rahuldamisega.

Inglisepärane õunasiider on meie protfellis esindatud Kiss Premium Dry näol. Piisava nõudluse tekkimisel kaalume ka siidriportfelli laiendamist uute toodetega.

Jah, kindlasti tuleb nii uusi tooteid kui pakendeid, see on Saku üks põhilisi prioriteete. Pruulimiskvaliteet on meil alati olnud kõrgel tasemel.

Saku Originaal juba aastast 1994.

Olen viimase kolme aasta jooksul üles ehitanud tugeva müügiorganisatsiooni, kasvatanud eksporti ning arendanud märkimisväärselt Saku suhteid meie klientidega.

Uue juhina tahan hoida Saku Õlletehast samal kursil, st olla Eesti juhtiv õlletootja järgmised 190 aastat!

Carlsbergi pruulitakse kümnetes pruulikodades üle maailma alati ühe ja sama retsepti ja kvaliteedistandardite alusel. Sakus toodetud Carlsberg maitseb täpselt samuti, kui näiteks Taanis pruulitud Carlsberg.

Carlsberg tegutseb täna rohkem kui 150 turul, kiireima kasvuga globaalse õlletootja ambitsioon on olla igal turul juhtivate õlletootjate hulgas. Carlsberg mõistab suurepäraselt, et õlu on kohalik toode.

Eesti õlleturu liidrina on peakontor meie tööga rahul ja see annab meile võimaluse tegutseda eelkõige kohaliku ettevõttena. Saku on oma tulemuste eest ise vastutav. Carlsbergiga koostöös otsime sünergiaid tootearenduses, protsessides ja sisendhindades.

Isiklikult arvan, et eestlaste alkoholitarbimine on viimastel aastatel muutunud. Konjuktuuriinstituudi uuringu kohaselt tarbisid eestlased 2010 aastal 4,1% vähem absoluutalkoholi võrreldes 2009 aastaga. Omalt poolt oleme juurutanud mitemeid eneseregulatiooni initsiatiive, näiteks vähendanud kangete õllede maksimaalset alkoholisisaldust 7%ni, kehtestanud täiendavaid telereklaami piiranguid, samuti toonud turule rida uusi madalama alkoholisisaldusega õllesid.

Minu suurimateks väärtusteks Sakule on pikaajalised ja asjalikud kliendisuhted, samuti väga tihe kontakt turu ja tarbijatega.

Isiksusena olen sihikindel, energiline ja avatud.

Mida tähendab võrdne maitse? Kõik õlled on erinevate maitsetega. Eeldan, et räägite siin Saku Originaalist, meie suurimast brändist? Tegemist on esimese kvaliteetõllega Eesti turul. Sellest ajast saadik on Saku Originaal olnud tuntud ja õllesõprade poolt hinnatud just tänu tema kargemale ja humalasemale maitsele. Meil ei ole kavaski seda muuta. Turul on saadaval väga palju erinevate maitsetega õllesid, sealhulgas mahedamaid, vesisemaid, magusamaid jne. Saku Originaal oli, on ja jääb Saku Originaaliks. Pooled eesti tarbijad eelistavad Saku tooteid, aitäh teile!

Saku Õlletehase territooriumil kehtib alkoholitarbimisele nulltolerants.

Saku Õlletehas mõtleb nii naiste kui meeste peale :) Mahedamaitselistest õlledest on meie tooteportfellis Saku Originaal Ehe (Mahe), Saku on Ice, õllekokteil DLight, Tuborg ja Tuborg Lime Cut. Samuti joovad naised meelsasti Saku mõdu, Kiss ja Somersby siidreid.

Vt. vastust valge õlle kohta.

Esiteks tänan Teid lojaalsuse eest! Ma ei oska öelda, kas Teie väide tugineb faktidele või isiklikule arvamusele, kuid Nielseni uuringu andmetel oleme endiselt suurima turuosaga õlletehas Eestis. Siinkohal hindan kõrgelt meie konkurente, kellega koos hoiame Eesti õlletööstuse kõrget taset.

Valge õlle tarbimine on Eestis kahetsusväärselt väike. Püüame järjekindlalt arendada kodumaist õllekultuuri, tuues turule pidevalt uusi õllesorte. Näiteks eelmisel aastal pakkusime õllesõpradele vahelduseks Gurmaanide Kollektsiooni raames nii punast, filtreerimata kui ka Teie poolt nimetatud nisuõlut. Äsja poelettidele jõudnud Maailma Õllede Kollektsioon vahetas eelpoolmainitud seeria välja. Kuna Eesti tarbijad on väga uuendusmeelsed, siis ma ei välista tulevikus ka uue nisuõlle lisandumist Maailma Õllede valikusse.

Õhtuti peale trenni joon pudeli Saku Originaali, nädalavahetusel luban endale pudeli-kaks Saku Kulda. Õllemaailmast on viimasel ajal silma jäänud abbey-tüüpi Grimbergen.

Seda näitab järgmine aasta. Väga suuri kõikumisi ilmselt ette näha ei ole, sest Eestis on väljakujunenud õlleturg ja tarbimine. Saku jätkab õlleturu liidrikursil - toetame tarbijate lemmikmarke, kavatseme üllatada turgu uute toodete ja pakenditega. Domineerivaks jäävad kindlasti kodumaised õlled, kuigi ka rahvsuvaheliselt tuntud õllemargid Tuborg ja Carlsberg on aina rohkem leidmas oma kohta turul.

Saku Hele on meie vanim ja väärikaim toode, millel on äärmiselt lojaalne tarbijaskond, kes hindab rikkaliku humala maitse ja aroomiga õlut. Saku Hele on üle elanud erinevad konkurendid, riigikorrad, valitsused ja maksutõusud :) Siinkohal pean kiitma Teie head maitset!

Saku õllede hind kauplustes kujuneb mitmete tegurite koosmõjul. Teatavasti valitseb kaubanduses tihe konkurents, mille tulemusena võib olla sama toote hind tänu kampaaniapakkumistele erinev.

Tore kuulda, et minu nalju võetakse juhtimistõdede pähe :)

Paraku Eesti börsil ühtegi noteeritud taastuvenergia tootjat ei ole. Pensionifondide, investeerimisfondide ja avalikult kaasatavad eraisikute raha võiks lubada taastuvenergia projektidesse investeerida ja riik võiks seda soosida. Täna investeerimisfondidel ja avalikult noteeritud ettevõtetel on palju seadusandlusest tulenevaid piiranguid, mis takistavad uutesse projektidesse investeerimist.

Taavi Veskimägi on hinnanud põlevkivienergeetika subsiidiumiteks käesoleval aastal 250-300 miljonit eurot, 2012 a. lisandub sellele summale veel 156 miljonit eurot riigieelarvest. Tegelikkuses on need summad veel suuremad, sest põlevkivi ressurssi ei jagata turutingimustes, vaid antakse otsustuskorras, ning reguleeritud hind on kordades madalam kui ta peaks olema. Normaalse turuhinna ja reguleeritud hinna vahe ongi varjatud subsiidium, ehk raha mis Eesti riigil ja tema kodanikel jääb teenimata. Taastuvenergia toetusteks on makstud taastuvenergia tootjatele vahemikus aug 2010-aug 2011 ca 38 miljonit eurot. Taastuvenergia tasudest finantseeritakse ka 5,05 miljoni euro ulatuses fossiilsete allikate tootmist ning Eesti Energia põletab põlevkivi ja puitu 11,3 miljoni euro eest. Viimane on eriline kurioosum, sest madala kasuteguriga põlevkivikateldes puidu põletamine tekitab hinnalise ressursi - puidu - raiskamise ning seega ka hinnatõusu. Viimase 5 aastaga on küttepuu hind tõusnud 50% ja suurim osa sellest kasvust on aset leidnud just siis kui Narva elektrijaamad puita massiliselt põletama hakkasid. Viimasel ajal käitub RMK nagu põlevkivikaevandus, suunates suure osa oma küttepuudest otse Narva kateldesse.

Kas meie toetuste tase on optimaalne sõltub taustsüsteemist, kus vaja vaadelda erinevaid elemente - fossiilsete allikate subsideerimist, elektrihinda, muid soodustusi peale toetuste. Ka absoluutarvudes on Eesti toetused keskmisest madalamad võrreldes EL-ga. Toetuste taset erinevates EL liikesriikides on võimalik vaadata www.energy.eu Seal on paraku andmed aasta taguse seisuga ning vahepeal on toimunud mitmetes riikides muutusi. Näiteks maismaatuuleenergia puhul varieerub toetus ELs 35 €/MWh kuni 130 €/MWh. Eesti puhul on see 53,7 €/MWh.

Lätis on tuuleenergia toetus 110 €/MWh, Leedus 87 €/MWh (suurendamisel), Soomes alates märtsist 2011 95,4 €/MWh. Eestis lisaks 7-le EL riigile lisandub tulu elektrimüügist, mis omakorda sõltub tootjate otsustest elektri müügi osas (nt kas fikseerida müügihinnad pikaajaliste lepingutega, realiseerida toodetud elekter börsil) ning on seotud elektrihinna kõikumise riskidega. Näiteks viimastel nädalatel on tänu rohkele sademete hulgale Skandinaavias elektrihind Nordpoolis langenud vahepeal ka 6 €/Mwh.

Õpetajate arvelt suunatakse järgmisel aastal Eesti Energia aktsiakapitali 156 miljonit eurot. See on rohkem kui kõikidele õpetajatele käesoleval aastal makstav palk kokku.

Majandusministeeriumi poolt kavandatav taastuvenergia toetuste seadusemuudatus vähendab tarbijate elektriarveid 1%. Sama efekti saavutab siis kui lõpetada igasugune toetuste maksmine Narva Elektrijaamades hakkepuidu ja põlevkivi koospõletamisele.

Kui eesmärk oleks tarbijate elektriarvete vähendamine või tarbijaid aasta pärast ees seisva elektrihinna tõusu eest kaitsmine, mis jääb oletatavalt 25-30%, siis sellist tegevuskava ei ole majandusminister ju pakkunud.

Meie arvates võiks tarbijatelt kogu taastuvenergia toetuste kulu maha võtta – võit 5,6%, eeldusel et riik austab oma kohustusi olemasolevate tootjate ees. Taastuvenergiat võiks finantseerida muudest allikatest, millest oli eelpool juttu.

Narva elektrijaamad müüvad elektri turule ja turg on kogu Baltikum, Põhjamaad kokku. Lisaks ka Venemaa. Ehk siis Narva jaamad toodavad elektrienergiat ekspordiks. Kui taastuvenergia tootmisvõimsusi poleks peaks kogu kodumaise tarbimise katma Narva elektrijaamad ning seega peaksid nad veel rohkem tootma keskkonda saastavat põlevkivielektrit. Kui koostootmisreziimis uutes elektrijaamades kasutatakse ära pea 100% energiat ning Narvas 40%, siis kuidas saab ebaefektiivsem tootmine sama kütusekoguse juures teha õhku puhtamaks? Lisaks, tuule ja hüdroenergial puuduvad igasugused õhuheitmed. Antud juhul pole Narva jaamad õhu puhtuse osas üldse konkurentsis.

Lugejatele meeldetuletuseks, Eestis on põlevkivienergeetika olnud konkurentsitult suurim vee ja mineraalsete loodusvarade kasutaja ning jäätmete tekitaja. Põlevkivisektor on Eesti suurim veekasutaja - 79% võeti vabariigi kõigist veeallikatest kokku. Paiksetest saasteallikatest õhku paisatavate heitmete kogustelt 66% Eesti tahkete osakeste, 94,6% vääveldioksiidi, 68'4% lämmastikoksiide, 62,2% süsinikoksiidi, 82,6% CO2 ja 89,6% muude õhuheitmete summaarsest kogusest põlevkivitööstus on Eesti suurim loodusvarade kasutaja ja jäätmete tekitaja (90%).

Põlevkivist elektritootmine on üks suurima CO2 emissiooniga elektritootmisviise maailmas, emiteerides ca 1,2 t CO2 1 MWh elektrienergia kohta. Võrdluseks maagaasi vastav näitaja on ca 0,35 t CO2 MWh kohta ja otseloomulikult tuuma, hüdro, tuule ja päikeseenergia puhul on see näitaja null. Aastast 2013 peavad kõik elektritootjad ostma CO2 heitmeload oksjonilt, kus hinda prognoositakse 25-30 eurot CO2 t. See ühtlasi tähendab põlevkivielektri tootmishinna kahekordistumist kuna praegu Eesti tarbijatele müüdava põlevkivielektri hind on ligi 30 eurot.

Nagu ka see näide kujundlikult tõestab muutub saastamine tulevikus järjest kallimaks ning jätkates Eestis ühe saastavaima elektritootmisviisiga, väheneb Eesti inimeste jõukus ja majanduse konkurentsivõime.

Jah saab küll. Taastuvate allikate eelis võrreldes fossiilsete ja tuumaenergiaga on see, et taastuvatele palju erinevaid finantseerimisvõimalusi. Näiteks 2011 a. ulatuvad põlevkivienergeetika subsiidiumid Taavi Veskimäe andmetel 250-300 miljoni euroni aastas, sellest 120 milj CO2 kvoodiraha ja 150 milj põlevkivi alternatiivkulu, sest kivi saaks kasutada õlitootmises kasumlikumalt. Sellele lisaks soovitakse Eesti Energia põlevkivienergeetika investeeringuid riigieelarvest järgmisel aastal toetada 156 miljoni euroga. Selle summa eest saaks kaetud olemasolevate taastuvenergia võimsuste toetuste järelejäänud osa.

Teine võimalus oleks lõpetada tarbijate elektriarvetega taastuvenergia toetamine ning leida vahendeid muudest allikatest näiteks CO2 heitmekaubanduse tõotab tuua riigile 2013-2020 1-2 mld eurot, millest pool tuleb investeerida energiasäästu ja taastuvenergiasse, EL fondid 2014-2020 210 milj eur, taastuvenergia direktiivi paindlikud kauplemismehhanismid, mis võimaldavad teiste riikide rahaga arendada meie taastuvenergiavõimsusi.

Kasum ei tähenda majandustegevusest ülejäävat raha, mida võib tasku pista. Kuna kasumiarvestamise metoodika kohaselt ei arvestata kuludesse laenude tagasimakseid, dividendimakseid ja omakapitali tagasimakseid, siis kasum ongi nende rahaliste väljaminekute katmise allikas.

Jutud ülisuurtest kasumitest on ilukirjanduslik liialdus. Tegelikkuses jäävad tootlused taastuvenergia sektoris keskmisele või isegi sellest madalamale tasemele. Kui keegi teeniks siin sektoris ülikasumeid siis oleks uusi sõltumatuid energiatootjaid külluses, ent seda ju ei ole. Kui võtta kaks suuremat taastuvenergia sektorit – biomassi ja tuuleenergia – siis siin on sõltumatuid energiatootjaid võimalik ühe käe sõrmedel üles lugeda.

Esiteks on taastuvenergeetika tootmist soosivad seadused vastu võetud pea kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides, tegemist on EL ametliku energiapoliitika olulise osaga. Euroopa Komisjoni hinnangul on taastuvenergia toetused kõige efektiivsemaks ja odavaimaks viisiks taastuvatel allikatel põhinevate elektritootmisvõimsuste leviku tagamiseks http://ec.europa.eu/energy/climate_actions/doc/2008_res_working_document_en.pdf Mistõttu ei õnnestu maalida sellest Riigikogu poolt vastu võetud seadusest mingit tonti või korruptsioonipesa. Ma saan aru, et see on küsimus Eesti Vabariigi Riigikogu enamusele mitte ettevõtjatele. Korruptsiooni uurimisega tegelevad Eestis selleks ettenähtud ametiasutused ning väited taastuvtoetuste korruptiivsusest on minu hinnangul lihtsalt nende osapoolte pahatahtlik laim, kellele taastuvenergia põhimõtteliselt ei meeldi.

Suurimad Eesti erainvestorid on tuuleenergiasse investeerinud eraisikud nagu näiteks Hannes Tamjärv, Jüri Mõis, Peeter Mänd, Aivar Berzin, Oleg Ossinovski jt või bioenergiasse investeeriv Raul Kirjanen.

Valdav osa Eesti hüdroelektrijaamadest on samuti renoveeritud eraisikute poolt.

Investeeritud summad ulatuvad kindlasti miljonitesse eurodesse, täpsemate summade osas jään vastuse võlgu.

Skandinaavias on toetuste skeemid sama eripalgelised kui mujal Euroopas. Kasutatakse fikseeritud toetusi, millele lisaks on tootjatel võimalik teenida tulu elektrimüügist börsil (Taanis maismaa tuuleenergia), roheliste sertifikaatide süsteemi(Rootsis)ning ostukohustust, kus toetuse suurus on sõltuvuses elektrihinnast (Soomes). Lisaks sellele eksisteerivad investeeringutoetused (kõigis Skandinaavia riikides), kompenseeritakse taastuvenergia tootjatele võrguga liitumise kulu ning võrgu arenduskulu, tehakse maksusoodustusi jms.

Taastuvenergia toetuste tase sõltub taustsüsteemist, kus vaja vaadelda erinevaid elemente. Näiteks kuidas maksustatakse fossiilseid allikaid ja tuumaenergiat. Skandinaaviariikidele on iseloomulik kõrged CO2 ja energiamaksud, mis soodustavad taastuvaid allikaid. Samuti tuleb arvesse võtta elektrihind, mis praktiliselt kõigis EL riikides v.a. Bulgaaria on kõrgem kui Eestis.

Taastuvenergia toetuste regulaarne ümbervaatamine on täiesti normaalne ja vajalik. Seda kasvõi sellepärast, et erinevalt fossiilsetest allikatest toimub taastuvenergia sektoris tehnoloogia kiire küpsemine ning kulude alanemine, ning seetõttu tuleb ka toetusi vähendada. Küsimus on selles, et Eesti plaanib seda teha tagasiulatuvalt olemasolevatele tootmisvõimsustele, samas kui mujal vaadatakse regulaarselt ümber toetusi uutele tootmisvõimsustele ja olemasolevad tootmivõimsused jäetakse rahule.

Eelarvet tühjendab kasvavas tempos hoopis fossiilsete energiaallikate subsideerimine. 4.okt 2011 andsid Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) ja OECD teada, et 2010. aastal subsideerisid valitsused fossiilsete kütuste (nafta, maagaas, kivisüsi, põlevkivi jms.) tootmist ja tarbimist 409 miljardi USD eest. 2009 aastaga võrreldes suurenes summa 110 miljardi USD võrra. IEA hinnangul suureneb fossiilsete kütuste toetamine 600 miljardi USD-ni 2015. aastaks hoolimata valitsuste lubadustest võidelda kliimamuutustega ning G-20 ja EL liikmesriikide otsusest fossiilsete allikate toetamisest loobuda. Taastuvaid allikaid samaaegselt toetati 2009. aastal 59 miljardi USD-ga ning taastuvate toetamine suureneb IEA hinnangul 100 miljardi USD-ni 2015. aastal.

Kui toetused on kõigile turuosalistele võrdsed ning läbipaistvad, siis tagabki see selle, et tehakse majanduslikult kõige soodsamaid variante, mitte aga vastupidi kus on projektipõhised toetused, mida kehtestab riigiamet ning selliselt võib küll juhtuda, et toetatakse ka ebaefektiivseid projekte.

Taastuvenergia toetuste ümbervaatamine on täiesti normaalne ja vajalik. Ka Eestis võiks seda teha regulaarselt. Ent toetusi ei tohi muuta juba olemasolevatele elektrijaamadele tagasiulatuvalt. Paljud Euroopa riigid tõepoolest vaatavadki regulaarselt toetusi ümber ja see on väga mõistlik tegevus. Tagasiulatuvalt olemasolevatele tootmisvõimsustele on seda üritatud teha Tshehhis ja Hispaanias päikeseenergia sektoris. Probleem seisnes siin selles, et päikesepaneelide hind on viimastel aastatel hüppeliselt langenud, kiirusel mida mitte keegi 5 aasta eest ei osanud ette näha. Seetõttu olid mitmetes liikmesriikides toetuste tasemed liiga kõrged. Korrigeerimistuhinas aga tehti viga ning asuti vähendama ka toetusi neile,kes juba investeeringud teinud ja seda tagasiulatuvalt. Sellisele lähenemisele astus jõuliselt vastu ka Euroopa Komisjon. Siin viide Komisjoni käesoleva aasta teatisele, kus ühemõtteliselt sedalaadi vähendamine on hukka mõistetud http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2011:0031:FIN:ET:PDF Samuti on nii Tsehhis kui ka Hispaanias ettevõtjad õigustatud ootuse rikkumise pärast valitsuse kohtusse kaevanud.

Küsimus on valikutes, mida toetatakse. 156 miljonit eurot võib ka muuks otstarbeks kasutada kui keskkonda saastava põlevkivienergeetika toetamiseks.

Uus puiduhakke koostootmisjaam kasutab Narva elektrijaamadega võrreldes sama energia tootmiseks 2-2,5 korda vähem puitu. Kui Eesti Energia põletab 40% kasuteguriga, siis näiteks Tallinna elektrijaama kasutegur on ca 100%. Seega läheb põlevkivikateldes ca 60 % kaduma, mida saaks kasutada elamute kütteks. 7 milj € väärtuses lastakse Narva EJ-de poolt sooja vett Narva jõe vesikonda. Seega täna kasutavad NEJ-d ebaefektiivselt piiratud puidu ressurssi, lastes jõkke 7 milj € ning kõigele sellele maksavad tarbijad veel 11,3 milj€ peale. See omakorda on toonud kaasa puidu hinna tõusu kodutarbijatele (vt eespool). Konkurentsiameti andmetel on hakkepuidul baseeruvad kaugküttevõrgus kõige odavam soojusenergia hind, ning Tallinnas, Tartus ja Pärnus, kus suured koostootmisjaamad tarbijatele soojust toodavad, omakorda üks kõige odavamaid soojahindu Eestis.

Vahemikul 2007-2011 on taastuvenergia sektoris uutesse tootmisvõimsustesse investeeritud ligi 500 miljonit eurot, sellest 87% on investeerinud erainvestorid, ligi 13% riigiettevõte Eesti Energia. Kokku on juurde loodud 221 MW uusi tootmisvõimsusi, mis hoiavad ära ligi 1 miljoni tonni põlevkivi ahju ajamise Narva elektrijaamades ning sellega kaasneva keskkonnasaaste. Suurenenud on kohalikel allikatel põhinevate tootmisvõimsuste osakaal ehk energiajulgeolek ning peale taastuvenergia toetuste maksmise lõppemist on kõik need tootmisvõimsused turul konkurentsivõimelised. Loodud on juurde ka sadu töökohti nii metsanduse, ehitussektoris kui ka elektrijaamade hooldamises.

Rakvere LK eesmärk on hoida lihaturu liidripositsiooni eelkõige läbi innovaatilise tootearenduse, olles sealjuures usaldusväärne kodumaine tootja.

Plaan on tõesti hakata müüma ka Eesti mahe talleliha. Sortimendis on kokku 8 erinevat nimetust maitsestamata talleliha ja tooted jõuavad lettidele detsembri lõpus-jaanuari alguses.

Rakvere tootearenduse eesmärgiks on pakkuda häid maitseid mugavas pakendis ning teha seda võimalikult tervisesõbralikult. Viimasel paaril aastal oleme võtnud selge suuna E-ainete ja soola vähendamisele. Tänase seisuga ei sisalda 70% Rakvere brändi toodetest lisaainet E621 ja juba teist aastat arendame uued tooted ilma E621-ta. Tehislike värvainete vähendamine on plaanis järgmisest aastast. Soola vähendamine meie retseptuurides toimub samamoodi järk-järgult ja eesmärk on aastaks 2014 vähendada soolasisaldust kuni 15%.

Loomade realiseerimisel lähtume põhimõttest, et kõik mis vähegi võimalik on, tuleb maha müüa. Laias laastus jaguneb tapamaja toodang kahte suurde rühma:

- inimtoiduks lubatud toodang: liha ja rupsid

- tehniline toodang: nahad, lemmikloomatoidutoore, lihakondijahu

Igale tooteartiklile püüame leida kliente ja turgu.

Eks maailm meie ümber on kirju ning erinev - alates tarbimisharjumustest, ostuvõimest ja lõpetades pakutava tootevalikuga. Näiteks mõned nädalad tagasi Hiinas käies tõdesin, et turul on kanajalad ja hakkliha ühe hinnas.

Ma usun, et tänane lai tootevalik kaubanduse riiulitel pakub alternatiive igale maitsele, ka neile kes kõrgemat lihasisaldust eelistavad.

Sealiha tooraine puhul kasutame valdavalt Eesti Siga:

- jahutatud sealiha on 100% eestimaisest toorainest

- vorstitoodetes kasutame ca 90% kodumaist sealiha

Veiselihast tooraines on kodumaise osakaal ca 50% ja seda eelkõige vähese saadavuse tõttu.

AS Rakvere LK omanik 100% HKScan Corporation, kelle suurimad omanikud on Soome ja Rootsi seakasvatajad, omades üle 81% häälteõigusest. Eesti päritolu kodanikke 100 suurima omaniku hulgas pole.

Edu tagavad maitsvad tooted ning efektiivne ettevõttesisene töökorraldus. Seda kõike saab saavutada ainult läbi pühendunud professionaalsete töötajate.

Juhul kui te ostate mingit kindlat Rakvere šašlõkki, siis on tegemist sama tootega, olenemata müügikanalist.

Rakvere LK suurimad eksportturud on Läti ja Leedu, kus opereerivad meie tütarettevõtted. Kõige suuremat kasvupotensiaali näeme Leedu turul. Täna ei ole me Baltikumi suurimal turul liidrite hulgas, aga tahame sinna jõuda. Mis puudutab eksporti väljaspoole Baltikumi, siis ootame müügikasvu Venemaalt ja Hiinast. Ekspordi kasvatamise märksõnad on sihtturule sobivad tooted ning järjekindel töö edasimüüjate ja klientidega.

Läbi iseenda ja teiste kogemuste olen õppinud, et kõige olulisem on mõista oma ärimudeli plusse ja miinuseid ning arendada seda vastavalt tulevikunõudlusele. Rakvere LK ärimudel saab alguse söödatehastest, kus valmistatakse söödad oma sigadele ja lõpeb bränditoodete viimisega kaupluseletile. Vahepeale jääb seakasvatus, tapamaja, lihalõikus, lihatööstus. Kõik lülid on omavahel tihedalt seotud ning otsuste tegemisel peab alati mõistma nende ulatust ning mõju teistele lülidele.

Tootearendus on Rakvere üks prioriteete olnud juba aastaid. Uued maitsed, tooteideed ja pakendilahendused tulevad nii partnerfirmadelt, läbi messidel käimise kui reisimise. Püüame infoleket mõistlikkuse piire vältida, aga kindlat garantiid pole. Viimased aastad on näidanud, et meie poolt turuletoodud edukad maitsed ja pakendilahendused saavad konkurentide poolt väga kiirelt kopeeritud. Arvestada saab ehk 6 kuulise edumaaga, aga siis hakkad tasapisi märkama konkurentide analoogseid mustika, kirsi, metsamarja maitseid. Ühest küljest võiks seda võtta isegi komplimendina Rakvere tootearendusele, kes kenasti suunda näitab.

Rakvere on Hongkongi eksportinud sealiha juba pea 3 aastat. Meie peamised artiklid on olnud seapead, -jalad, seamaod ja ribikondid. Hiinlaste toitumisharjumised on oluliselt erinevad läänemaailmast, aga nende nõudlus sobib hästi meie pakkumisega.

Rakvere LK vajab investeeringuid nii sealihatootmise kui tööstuste arendamiseks Eestis ja Lätis. Meie keskmine investeeringusumma viimastel aastatel on olnud ca 6-7 mln EUR'i, mis jaguneb tootearenduse, efektiivsuse ja ehituslike projektide vahel.

Ettevõtte töötajate arendamine on kindlasti Rakvere jaoks oluline valdkond. Koolitus- ja arengukavad pannakse paika tavaliselt aasta alguses lähtuvalt töötajate arenguvestlustest ja vajadusest ning ettevõtte suundadest. Koolitusprogramme realiseerime nii ettevõttesiseselt kui -väliselt. Väga heaks abiks on näiteks Toiduliidu poolt organiseeritavad toidutööstuste spetsialistide ühised koolitusprgrammid, kus erialaspetsialistid saavad oma teadmisi ja kogemusi vahetada.

Eestis tegutseb üle 100 lihatööstuse. Konkurents on ülitihe ja kõik võitlevad selle nimel, et pakkuda tarbijale sobivamaid tooteid kui konkurent. Kes, mida ja mis vahenditega seda teeb, on juba konkreetse tööstuse otsus. Samas, võite kindel olla, et kaubandus hoiab lettidel ainult müüvat kaupa - butafooria on saamata käive.

E-ainetega seoses levib meil palju müüte ja valeuskumisi. Mulle isiklikult tundub, et lisaainete temaatika on üle võimendatud. Kõik Eestis kasutatavad E-ained ja nende piirnormid on heaks kiidetud Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) poolt ja tarbijale ohutud. E-temaatika asemel peaks kutsuma üles inimesi mitmekülgselt toituma ja rohkem sporti tegema.

70% Rakvere brändi all müüdavast toodangust on E621 vaba, samuti on kõik uued tooted. E250 on säilitusaine, mille kasutamisest loobumine lihatööstustes ei tule valdavas osas toodangus kõne alla, sest tooted muutuvad tarbijale ohtlikuks võimaliku botulismibakteri tõttu.

Rakvere LK järgmise aasta eelarve on veel lõplikult kinnitamata, aga kasvuootus on 5% juures. Müügiedu peab tagama tootearendus ja hea müügitöö. Müügimeeskonnas muutusi ette näha ei ole. Uusi müügiinimesi otsime tavapäraseid kanaleid pidi - isiklikud tutvused, cv-online, kuulutused ajalehtedes. Müügijuhtide 2012 aasta motivatsiooniskeem on seotud aastaeesmärkide täitmisega.

Ei mäletagi, mis juhtimisalast raamatut sai viimati loetud. Pigem hangin uusi ideid jooksvast perioodikast ning suheldes teiste inimestega (juhtidega).

Turgude osakaal on viimastatel aastatel vähenenud, aga ma usun, et päris ära ei kao nad kunagi. Seda on näha ka mujal Lääne-Euroopa riikides, kus eksisteerivad paralleelselt talukaupa pakkuvad turud ja suured kaubandusketid. Turg ei ole mitte ainult müügikanal, vaid on ka oluline sotsiaalse suhtluse koht.

2010 aasta sügisel läks Rakvere oma jaotuslogistikas üle avatud logistika mudelile, mis tähendab, et teeme koostööd teiste tarnijatega (seni vedas auto ainult Rakvere toodangut). Samuti oleme teinud ümberkorraldusi laotöös. Tulemused on olnud ootuspärased. Tulevikuplaanidest veel rääkida ei taha, aga eks me püüame hoida optimaalset kulustruktuuri ja samas tõsta klienditeeninduse taset.

Masuaastad 2009-2010 tõid kaasa teatavaid muutusi lihatarbimises - vähenes kogutarbimine ning suurenes odavama hinnaklassi toodete osakaal. Tarbijad muutusid oma ostudes oluliselt ratsionaalsemaks võrreldes majandusbuumi ajaga. Need muutused kahtlemata esitasid väljakutse kõigile lihatööstustele. Minu hinnangul suutsime Rakvere LK-s uute oludega edukalt kohaneda, mille eest kahtlemata peab tänama kogu meie töötajaskonda! Kärpisime kulutusi, keskendusime põhitegevusele ning suunasime tootearenduse ja müügifookuse nõudlusele vastavalt. Ja eks jätkame samade suundadega.

Jõulupraadide ja verivorstide müügiga oleme üldiselt rahul, hooaja algus on näidanud paremaid tulemusi võrreldes eelmise aastaga. Ja seda hoolimata lumepuudusest, mis tavapäraselt ikka müüa aitab. Head meelt valmistab uudistoodete müügiedu - Laste verivorst jõhvikatega, Õllepraad ja Rukkileivakattega Ahjukael on ka minu enda selleaastased lemmikud.

1) Juhul kui siga on toidetud kalajahuga, siis võib sealihale jääda külge teatav kalalõhn. Rakvere LK tütarettevõtte Ekseko, kes varustab meid eestimaise sealihaga, ei ole viimased 10 aastat kasutanud kalajahu sigade söödas. Juhul kui tahate normaalse lõhnaga sealiha, siis valige Rakvere brändiga toode. 2) Eestis on lihaveisekasvatus veel suhteliselt noor, aga areneb jõudsalt - viimase üheksa aasta jooksul on lihaveiste arvukus kasvanud ligi 6 korda, samuti on paranenud tõulisus. See loob kindlustunde, et veiseliha kvaliteet järjest tõuseb. Rakvere LK on viimsed 6 aastat teinud tihedat koostööd Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsiga ja seda eelkõige eesmärgiga pakkuda stabiilse kvaliteediga eestimaist lihaveise liha. 3) Pakendil on kirjas detailselt, mis aineid toode sisaldab. Kedagi ei peteta ega sunnita ostma. Kaubavalik riiulitel on väga lai, loodetavasti leiate sobiva toote.

Kaubamärk "Saaremaa" on Eestis ja ka lähiturgudel tuntud. Siiski ainult kaubamärk ei taga müügiedu, vaid ka pakutav toode.

Eestis on üle 100 lihatööstuse ja nad kõik on suuremal või vähemal määral meie konkurendid.

Läbi koostööpartnerite müüme juba täna Aasia riikidesse.

Kindlasti ei saa täna väita et oleme RLK Selveritest välja söönud. Rakvere Lihakombinaat on Eesti turuliider ja temaga Selverites lihalette jagada on meie jaoks tunnustus.

Täna ekspordime läbi koostööpartnerite Aasia turgudele tapasaaduseid, peamiselt seajalgu ja veisemagu.

Igapäevajuhtimises ta kaasa ei löö, suured strateegilised otsused arutame temaga eelnevalt läbi.

Loodan et praamiäri "pärandatakse üle põlve".

Oleme toonud viimastel aastatel turule mitmeid uusi tooteid mis ei sisalda E621-te. Jätkame uute toodete väljatöötamist ilma naatriumglutamaadita.

Täna Eesti lihatoodete turul müüdavamad tooted siiski sisaldavad E621-te.

Toodete eluead on väga erinevad. On tooteid, mis kestavad vaid ühe hooaja, samas on tooteid mida oleme tootnud juba aastakümneid. Näiteks Saare viinerit on toodetud juba aastast 1981.

Üheks legendaarsemaks tooteks pean ise Saaremaa keedusalaamit mida hakati tootma 1995 ja mis on võitnud mitmeid auhindu.

Täna on meie tootearendus suunatud suitsulihadele ja E-vabadele toodetele. Samuti tegeleme aktiivselt "Saare Lihaveise" tootesarja arendamisega.

Rootsi täna müüme. Norra turuga seoses veel plaane ei ole.

Saare Lihaveise lihast tehtud E621 vaba suitsusingi ja täissuitsuvorstiga on plaanis turule tulla varsti. Kõrge veiseliha sisaldusega Saaremaa Õllepiip on meil täna turul saada.

Sponsorluse korras toetame Eesti jalgpalli, sealhulgas Eesti Jalgpallikoondist. Lisaks toetame Saaremaal vähem kindlustatud ühiskonna gruppe.

Vorstidest söön heameelega meie suitsutatud juustu- ja doktorivorsti.

Kas mõtlesite meie tooraine päritolu?

Saaremaal kasvab aastaringselt üle 30 000 sea, üle 5500 veise ja lisaks on Saaremaa üks Eesti suurimaid lambakasvatuse piirkondi.

Saaremaalt saame värske liha tooraine vajaduse täidetud ~60% ulatuses. Ülejäänud värske liha tooraine "impordime" mandri-Eestist. Lihatoodete valmistamiseks kasutame 90% ringis kodumaist toorainet.

Jah.

Hetkel on Statoili jaamades müügil ainsana meie toodetest Saare vorst. Teised hot dog-i vorstid on toodetud mujal. Kindlasti oleme huvitatud ka edaspidisest koostööst Statoiliga.

Saaremaa Lihatööstuse eelisteks loen eelkõige meie toodete kvaliteeti, head maitset ja kõrget lihasisaldust.

92% Saaremaa Lihatööstusest kuulub Holostovi Kinnisvara Haldus AS-ile ja 8% Compakt Kinnisvarale.

Saaremaa Lihatööstust ei ostetud eesmärgiga edasi müüa.

Eksporditurgudel kulgeb ootuspäraselt ja mandri-Eestit peame "juba" koduturuks.

Oma toodete kvaliteedilt on Eesti lihatööstused konkurentsivõimelised.

Eesti toiduainetööstuse eeliseks pean toodangu kõrget kvaliteeti ja laia tooteportfelli. Kitsaskohad on kindlasti kapitali vähesus ja tänu sellele ka tootmismahtude piiratus.

Ekspordile panustame üha rohkem.

Venemaa on meie jaoks pigem võimaluste turg.

Tänane Saaremaa Lihatööstuse ekspordimaht on 11%. Peamised eksporditurud on Itaalia, Soome, Rootsi, Venemaa ja Läti. Läbi koostööpartnerite müüme ka Aasia riikidesse. Ekspordimahte soovime suurendada Soomes ja Venemaal, kuid mitte rohkem kui 30% ettevõtte kogumahust.

Ainus asi, mida me selle protsessi juures täna hinnates teisti teeksime on see, et me alustaksime muudatuse planeerimise ja juurutamisega varem - iga viivitatud kuu on kaotatud raha!

Oleme märgatavalt muutnud oma organisatsiooni struktuuri. Vastutusvaldkonnad muutusid selgemaks, vähendasime juhtimistasemeid, liitsime erinevaid osakondi. Teadlikkus tootmisprotsesside efektiivsest toimimisest on minu hinnangul oluliselt tõusnud.

Kahjuks ei ole mul täna ülevaadet Atria efektiivsuse tasemest. Kalevis oleme me küll minu hinnangul pika sammu edasi astunud ja võime end täna julgelt võrrelda teiste Euroopa tootmisettevõtetega

Kui ca 1,5 aastat tagasi alustasime suuri ümberkorraldusi tootmises ja logistikas, siis kaasasime suurte kogemustega väliskonsultante Rootsist. Täna võib öelda, et see oli väga õige samm, kuna nad aitasid kaardistada olemasoleva olukorra ja seada eesmärgid, kuhu liikuda. Edasise viisime läbi oma jõududega ja täna enam väliskonsultante ei kasuta.

Julgen siinkohal kinnitada, et väliskonsultantide palkamisele kulunud vahendid suudame hilisema tootmisefektiivsuse kasvu tulemusel mitmekordselt tagasi teenida.

Tootmisefektiivsuse näitajate osas jäi Kalev ca 1,5 aastat tagasi Orkla ettevõtetest oluliselt maha. Osaliselt tänu madalamale automatiseerituse tasemele, osaliselt aga ka suurte tootmisvõimsustega toodetud väiksemate tootmismahtude tõttu.

Tänaseks oleme suutnud kasvatada tootmismahte ca 20% kui ka tõsta automatiseerituse taset, juurutades tootmisprotsessis täisautomaatseid seadmeid (roboteid). Mõõdik, mida me võrdluses kasutame -"conversion cost" on tänaseks päevaks sisuliselt samal tasemel Soome magusatootjatega.

Kalevi tuntud kaubamärk ja hea tööandja maine aitavad kindlasti kaasa tööjõu leidmisele. Reeglina ei ole meil olnud probleemi ametikohtade täitmisega, kuid väga spetsiifiliste ametikohtade puhul võib siiski mõnikord osutuda keeruliseks sobivate omadustega inimeste leidmine. Sellisel juhul eelistame sobivate isikuomaduste ja suure arenemistahtega inimesi, kes omavad vajalikku baasharidust.

Kuna magusatööstuse spetsialiste ei koolitata kusagil Eestis, siis tuleb meil oskustöölised alati kohapeal välja õpetada. Seda teevad kogenud kolleegid – Kalevi keskmine tööstaaž tootmises ulatub 14 aastani! Meie pikaajalisim töötaja on Kalevis ametis olnud 56 aastat.

Tootmises kasutatavad olulisemad KPId - Seadmete kasutamise efektiivsus (OEE), "conversion cost", tootlikkus kg/inimtunnis, optimaalsete partiide %, tarnekindlus. Üldjuhul vaatame neid üle üks kord poolaastas ja vajadusel muudame eesmärke.

Suurimaks väljakutseks võib vast pidada protsessi kestel töötajate kaasamist ja mõttemaailma muutmist. Järjepidev eesmärgipärane töö on olnud see, mis on meid sihini viinud. Oluline on kindlasti, et kõik organisatsiooni tasemed on efektiivsuse tõstmisel kaasatud

Meil on tootmises kasutusel 3 olulisemat tarvaralahendust. Kindlasti toetavad need efektiivsuse kasvu protsesside planeerimisel, juhtimisel ja infovahetusel. Samuti on paljudel seadmetel oma tarkvaralahendused. Näitena on meil uuel toodete alusele ladustamise robotil tarkvara, mis tagab meile maksimaalse võimaliku aluse täituvuse.

Ekspordi osakaal Kalevi müügikäibes on 10-15%, mis rahalises väärtuses on küllalt arvestatav summa. Ka täna on Kalevi tooted Venemaal teada-tuntud, kuid turuolukord on loomulikult muutunud - konkurente lugematu hulk ja riiklik tollitariifide süsteem soosimas sealseid kodumaiseid tootjaid.

Kiirprojekti mõiste jääb siin küll veidi segaseks, kuid meie lähtume oma projektide puhul pigem põhimõttest „9 korda mõõda, 1 kord lõika“, ehk me pöörame suurt tähelepanu projektide ettevalmistamisele. Tahame olla veendunud, et projekt, mille ette võtame, on lõpuks ka edukas.

Kalev lähtub majandustulemuste avaldamisel Orkla grupile kehtivatest börsireeglitest. Orkla avaldab 2011 aasta tulemused 09.02.2012.

Loodame seoses efektiivsuse kasvu ja ka suurenenud müügimahtudega 2011. aastalt paremat majandustulemust kui eelnevatel aastatel.

Minu kogemus näitab, et lapsed suudavad kommi avada küll. Oleme kommipakenditega palju tööd teinud, et avamist lihtsustada (punane niit paberi sees, õhem pakkematerjal jne). Kuna Kalev ei kasuta oma toodetes säilitusaineid, siis tagab selline etikett kommidele parimate maitse- ja lõhnaomaduste säilimise. Lisaks olid Kalevi vanad pakkemasinad amortiseerunud ja vajasid väljavahetamist. Uuema põlvkonna pakkemasinad on loomulikult ka efektiivsemad.

Orkla eesmärgid Kalevi omandamisel olid lihtsad ja minule väga sobivad.

Eesmärgiks on hoida ja väärtustada Kalevi pika-ajalisi traditsioone magusatööstuses. Ühe tõestusena selle eesmärgi poole liikumisel omandasime Tallinna linnalt Maiasmoka kinnistu vanalinnas, kus paiknevad Kalevi vanima eelkäija juured 1806.aastast.

Teine selge eesmärk on Eesti turule suunatud fookus ja siinsete magusasõprade ootustele veelgi paremate toodete pakkumine.

Loomulikult on meie eesmärgiks nii majanduslike kui ka emotsionaalsete väärtuste loomine Kaleviga seotud osapooltele - kliendid, töötajad, koostööpartnerid, ühiskond.

Kalevi üks oluline eesmärk on toota vaid kõrgekvaliteedilisi tooteid. Oleme vabanenud transrasvhapetest meie toodetes, läinud üle täielikult šokolaadiglasuurile, arendanud mitmeid uusi tooteid ja kõrgeima kvaliteedi tagamisega jätkame ka edaspidi. Meie valikust leiab omale sobiva toote nii hinnatundlikum tarbija, kui ka kõik teised.

Kuigi ettevõtteid on väga erinevaid, tasub siiski alati algust teha tänase olukorra kaardistamisega. Kaardistada tuleb kogu ettevõte tervikuna, mitte vaid üksikuid töölõike. Kui on võimalik, siis tasub siin kaasata jõude väljaspoolt – ise oled igapäevaselt oma asjadega nii harjunud, et ei oska neid enam kõrvaltvaataja pilguga hinnata. Pärast kaardistamist on mõistlik alustada väiksemate ja lihtsamate muudatuste tegemisest ning mitte võtta ette esimesena keerukaid ja väga suure osakaaluga projekte.

Kalev ei ole otseselt rakendanud 20 võtme süsteemi, oleme kasutanud selle mõningaid põhimõtteid ja alustalasid oma igapäevases töös.

Parima tulemuse andis kindlasti Puhastamine ja korrashoid, see aitas meil oluliselt süstematiseerida ja korrastada töövahendeid - igal asjal on nüüd oma koht ja kõik mittevajalik (töövahendid, üleliigsed seadmed, kastid jms) tuleb likvideerida.

Väiksem osatähtsus ei ole ka Risttreeningul, mis on muutnud meid palju paindlikumaks, töötajad oskavad töötada erinevatel liinidel, puuduvad nn võtmeisikud, mis võimaldab meil alati käivitada selle liini, mida parasjagu vaja.

Efektiivsuse tõstmine Kalevis on tegelikult paljude väikeste parenduste ja muudatuste tulemus. Kui tuua välja vaid kolm, siis nimetaksin järgnevaid:

Parima tulemuse on andnud 24h jälgimine - mõõdikute ülevaatus igapäevaselt: mõõdame tootmises igat tundi eraldi.

Sellega on tihedalt seotud igahommikuste koosolekute „süsteem“, kus vaadatakse üle eelmise päeva tulemused ja võetakse kasutusele abinõud, et saavutada veel parem tulemus.

Kaks eelmist läksid meile ehk töövahenditena maksma paarsada eurot, kuid on aidanud meil tootmise efektiivsust tõsta ca 30 %.

Kolmandana nimetaksin lisaseadmete kasutuselevõttu tootmises (peeglid, raadiosaatjad, kaamerad), mis kiirendas infovahetust ja vähendas töötajatel vajadust liikuda erinevate seadmete vahel

Efektiivsus tähendab mulle vähemate vahenditega parema tulemuse saavutamist ja seda ka isiklikus elus.

Kahjuks ei saa täpselt aru väliskliendi definitsioonist.

Atria kontsernis rakendati samuti mitmeid meetmeid ja projekte efektiivsuse tõstmisesks. Atria tootmisprotsess seafarmidest kuni lõpptooteni erineb siiski oluliselt Kalevi omast ja otseselt ühtegi ülevõetud kogemust Kalevisse rakendatud ei ole. Hoiak efektiivsema tootmistsükli suunas on kindlasti mõlemas etevõttes