Ettevõtted ja korteriühistud saavad lihtsa vaevaga elektrit ja soojust toota – Green Fuel Energy koostootmisjaam tasub ennast mõne aastaga.
Peaminister Juha Sipilä puugaasi-hobi Soome peaminister Juha Sipilä ostis endale 1998.a. kesk Soome metsi suvilakoha, mille elektrivõrguga ühendamise eest küsiti hingehinda. Sipiläle selline suhtumine ei meeldinud ja ta hakkas otsima alternatiivseid lahendusi. Alguses katsetas ta diiselgeneraatori ja tuuleenergiaga, aga siis avastas ta juba üle saja aasta tagasi leiutatud ja vahepeal unustuse hõlma vajunud puugaasi tootmise võimaluse ja asus sellega eksperimenteerima. Ta ehitas oma kätega vanast Chevrolet „El Caminost“puugaasigeneraatori, millele pani nimeks „El Kamina“. Tänaseks on sellest hobist saanud ettevõte nimega Volter Oy, mis toodab puugaasil töötavaid kompaktseid koostootmisjaamu. Volteri koostootmisjaamad töötavad üle maailma, Soomes, Inglismaal, Kanadas, Austraalias jm. Ja Sipiläametlik kodulehekülg toob samuti peaministri hobina välja „puugaas“!
Kogu toodetud elektrienergia, mida ise ära ei tarbi, saab müüa energiaettevõttele. Vabal elektriturul on võimalik meist igal ühel lisaks elektrienergia müüja vabalt valimisele ka ise energiat vabalt toota ja võrku müüa. Kui ise toodetavat elektrienergiat üldse ei tarbiks ja müüks kogu toodetud mahu ära elektriturule, siis oleks võimalik teenida iga kuu orienteeruvalt 1300 eurot. Enamtoodetud sooja aga saab omakorda küttefirmale müüa.
GFE koostootmisjaama tohib paigaldada sisuliselt igale poole –maailma kõige rohelisemaks tunnistatud, 6 rohetärni (6 Star Green Star) saanud Legion House kontorihoones Sydney kesklinnas Austraalias töötab kaks sellist väikest koostootmisjaama edukalt. Jaam põletab puidugaasi ja see on tunduvalt puhtam protsess võrreldes näiteks tavalise kaminaga. Ühele koostootmisjaamale piisab hakkehoidlast, mis on mõõtudega umbes 3x3 meetrit ja selle võib rajada ka näiteks maa sisse nii, et pole arugi saada, et kuskil haket ladustate.
KIK maksab poole jaama hinnast kinniKeskkonnainvesteeringute Keskus KIK finantseerib atmosfääriõhu kaitse programmi raames kuni 50% ulatuses jaama ostu neile edukaile taotlejaile, kes täna kasutavad fossiilsetel kütustel põhinevat energiatootmist. Näiteks, kellel on praegu õlikatel ja kes soovivad seda välja vahetada, saavad toetust taotleda.
Samuti saab toetust taotleda PRIAst Maapiirkondade mitmekesistamine programmi raames. PRIA eesmärgiks on põllumajandusettevõtja tegevuse mitmekesistamine mittepõllumajandusliku tegevuse suunas, näiteks hakkepuidust taastuvenergia tootmise suunas.
Lisaks käendab ka KredEx sellise seadme ostmist –pakutakse laenukäendus korteriühistutele ja tehnoloogialaenu ettevõtetele, et uuendada oma sisseseadet ja näiteks ka energialahendust.
GFE koostootmisjaam töötab automaatselt Igapäevaselt töötab GFE koostootmisjaam automaatselt. Sander Saat räägib: „Kord nädalas tuleks jaam visuaalselt üle vaadata. Kord kuus tuleb jaama kergelt, ilma seiskamata, hooldada ja üks kord aastas on vaja teha täishooldus. Green Fuel Energy pakub jaama ostjatele koolitust, nii et lihtsamad hooldused saab igaüks soovi korral ka ise tehtud. Suuremad hooldused saab jätta GFE ja tema partnerite hooleks.“
Green Fuel Energy koostootmisjaam on ühendatud Internetti, mis annab võimaluse jaama tööd arvutist ja nutiseadmetest lihtsalt jälgida ja soovi korral juhtida.
Seadme eluiga on tootja hinnangul vähemalt 20 aastat. Energiatootmise üks oluline osa on mootor, mis vajab iga viie aasta tagant tõsisemat hooldust, mille maksumus on ca 6000 eurot, nii et seadme koguhinda arvestades on see väga väike kulu. Ülejäänud kuluvkomponendid vahetatakse jooksvalt välja iga- aastaste hoolduste käigus.
Eestis GFE koostootmisjaamu veel ei ole Saat ja Tabur räägivad, et maailmas on täna üle 1000 puidugaasil töötava koostootmisjaama, kõige rohkem Saksamaal, Itaalias ja Inglismaal.
„Täna pole Eestis veel mitte ühtegi töös olevat GFE jaama, aga Soomes ja mujal maailmas on neid päris mitmeid. Seadme tootja Soomes - Volter, on seni olnud keskendunud seadme arendamisele ja aktiivsem müük on käivitunud alles hiljuti. Eestis on oodata esimeste GFE koostootmisjaamade käivitamist käesoleva aasta lõpus“räägib Lauri Tabur.
Uue tehnoloogia puhul tekib alati kartus, et see pole töökindel. Saat lükkab selle kartuse ümber. „Tänaseks on kõik „lastehaigused“läbi põetud ja seadmed on töökindlad. Seda enam, et puidugaasist energia tootmist tuntakse juba enam kui sada aastat. Iga seade töötab enne kliendile väljastamist tehases 1 nädal täisvõimsusel ning ostja saab kaasa raporti, mis näitab testinädala tulemusi ja kinnitab seadme võimsusi.“
Green Fuel Energy tutvustas jaama Eestis esmakordselt Tartu Maamessil ja huvi oli väga suur. „Üks korteriühistu liige sattus meie jaamast nii vaimustusse, et tuli järgmisel päeva kohale koos ühistu esimehega. Kuna tegu oli päris suure kortermajaga, siis nende puhul tasub koostootmisjaama soetamine ennast kindlasti juba 3 aastaga ära“, on Saat kindel.
Hakkepuidu kvaliteet on kriitilise tähtsusegaSaat ja Tabur on oma „uuest beebist“rääkides silmnähtavalt vaimustuses. Kuid kas puidugaasi tehnoloogial on ka nõrku kohti?
„Kõige suurem hirm tarbijate poolelt on seotud hinnaga,“räägib Lauri Tabur. „Rohelise üld-rahvalik kuvand on kallis ja sageli ongi rohelise tehnoloogia nime all müüdav arutult kallis. Pigem tuleb vaadata tehnoloogiasse investeeringu tasuvusperioodi. Nii on näiteks hakkepuidu gaasistamisel töötava koostootmisjaama tasuvusperiood vaid mõni aasta,“ lisab ta.
Sander Saati sõnul on kõige suurem risk seotud hakkepuidu kvaliteediga. „Hakkes ei tohi prahti, liigset puukoort ja hakkimata toorainet sees olla, ehk tooraine peab olema kvaliteetne. Seepärast on meil ka partnerid, kes garanteerivad kvaliteetse tooraine. Kõik toimib väga lihtsalt - auto sõidab ette, laeb hakkepuidu hoidlasse ja muud muret polegi, sest meie koostoomisjaam töötab laitmatult“räägib Saat.
„Hakkepuidu defitsiiti karta ei maksa, sisuliselt on terve Eesti metsa ja võsa täis ja tänased raiemahud on tunduvalt väiksemad kui riigi poolt kehtestatud piirmäärad.
Hakkepuidu hind moodustab suhteliselt väikese osa kogu jaama kulust. Eestis ei tohiks toorainest puudu tulla, see on taastuv ressurss, mille kasutamist kontrollib riik läbi raiekavade. Ja väheoluline pole siinkohal jällegi ka meist igaühe energiajulgeolek“, lisab Tabur.
Green Fuel Energy koostootmisjaamad on alates kevadest Eestis müügil. Täpsemat infot leiab www.gfe.ee leheküljelt.
Content marketing (CM) ehk sisuturundus on oma kauba, teenuse või firma tutvustamine huvitavate lugude jutustamise kaudu. Vormilt sarnaneb CM kvaliteetsele meediale, mistõttu on väga oluline, et CM oleks lugeja või vaataja jaoks ühemõtteliselt eristatud. CM on uudne ja moodne turundusviis, mille puhul jagatakse klientidega ka infot, mis varem jäi vaid siseringi teada. CM teenib alati tellija turunduslikke eesmärke.
Autor: Toostusuudised. ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.09.26, 09:18
Tõstuk pole ammu enam lihtsalt masin: 30 aastaga on muutunud kogu lao loogika
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele