Elektrikuid ootab revolutsioon: viie aasta pärast ilma kutsetunnistuseta objektile ei pääse
Eesti elektrivaldkonnas seisab ees viimaste kümnendite suurim struktuurne muutus, mis raputab nii tööde tegijaid, projekteerijaid kui ka elektriinseneride õpet. Muutustest annab ülevaate Tallinna Tehnikakõrgkooli mikrokraadi projektijuht Märt Viileberg.
Lähiaastatel kaob senine pädevustunnistuste ja kutsetunnistuste paralleelne süsteem, mis on turul pikalt ebaselgust tekitanud, ning elektri- ja käidutööde tegemisel muutub ainumääravaks kutsetunnistus. Tegemist ei ole pelgalt bürokraatliku vangerdusega. See reform langeb kokku ajaga, mil rohepööre ja digitaliseerimine nõuavad elektriala spetsialistidelt täiesti uusi oskusi. Surve haridussüsteemi ajakohastamiseks on kriitiline, sest klassikalisest elektriprojekteerimisest enam ei piisa.
Seotud lood
Elektrivaldkonnas on jäänud vähemaks nii oskustöölisi kui ka insenere, sest valdkonnaga käivad kaasas aegunud arusaamad, leiavad asjatundjad.
Eesti haridusmaastikul käiv kutsereform ei muuda kõrgkoolide igapäevatööd üleöö, kuid selle mõju ulatub meist kaugemale – tulevaste tudengiteni ja sealt edasi kogu tööstussektorini, kirjutab Tallinna Tehnikakõrgkooli tehnikainstituudi direktor Raul Kütt.
Tootmisettevõtte jaoks ei ole aur eesmärk omaette. Oluline on, et tootmine toimiks plaanipäraselt, kulud püsiksid kontrolli all ja tehniline lahendus ei seoks ettevõtet liigselt ühe kütuse või tarnesuunaga. Viimaste aastate energiakriisid ja hinnatõusud on näidanud, kui kiiresti võib seni sobiv lahendus muutuda liiga kalliks, jäigaks või lihtsalt liiga riskantseks.
Enimloetud
1
3
4
6
Tootmisliini planeerides tehakse sageli üks ja sama viga
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele