Ettevõtjad ootavad riigilt eelkõige kindlustunnet, et nende tegevuskeskkonda puudutavad otsused ei jõustuks üleöö, vaid neile eelneksid pikemad arutelud, kirjutab Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas vastuseks Tööstusuudiste tööstussektori arvamusliidrite küsitlusele.

- Valitsuse maksu- ja välistööjõupoliitika reaalsus ja lubatu on omavahel vastuolullu läinud, kirjutab Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas.
- Foto: Raul Mee
Küsimusele, mida peaks tegema tööstuse konkurentsivõime tõstmiseks ja ekspordi suurendamiseks, saab vastata lühiajalist ja pikemat perspektiivi silmas pidades.
Tööstusuudised küsis tööstussektori arvamusliidritelt: mida saame Eestis ise teha, et tööstuse eksport kasvaks ja konkurentsivõime paraneks?
Ekspordi languse taga on rida põhjuseid, sealjuures välisnõudluse nõrkus, mis otseselt meie kontrollile ei allu. Ettevõtjad otsivad ära langenud turgudele uusi väljundeid ja ootavad, et riik oleks praegu ettevõtjatele ja investoritele kindlustunde looja, mitte selle lõhkuja. Näiteks on viimastel kuudel uusi seadusi ja makse kehtestatud kiirkorras, eelnõudele oodatakse tagasisidet vaid paari päeva jooksul ning üks maks pole veel kehtima jõudnud hakata, kui juba kuuleme järgmise ideest. See kõik tekitab niigi ebakindlal ajal ebakindlust juurde.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit ja veel 32 ettevõtlusorganisatsiooni pöördusid valitsuse poole, et majanduslanguses ei võetaks vastu Eesti ettevõtete konkurentsivõimet halvendavaid otsuseid. Pöördumises ollakse vastu uute maksude kehtestamisele või olemasolevate maksude tõstmisele, mida ei ole õigusaktidesse veel sisse kirjutatud.
Ettevõtlusorganisatsioonid on vastu eelnõude menetlemisele kiirkorras ning paluvad Vabariigi Valitsusel peatada viimaste nädalate kiireloomuliste eelnõude menetlemine.
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.