Viimasel ajal on meedias väga palju räägitud ventilatsioonist, õhu puhastamisest ja UV-lampidega steriliseerimisest siseruumides. ETS Nordi juht Urmas Hiie kirjutab, mis vahe nendel tehnoloogiatel on ja kus üks või teine lahendus end õigustab.
Alustame sellest, et inimesed vajavad füsioloogiliselt iga päev 1 kg toitu, 2 kg vett ning 20 kg puhast õhku hingamiseks. Kuiv õhk koosneb 78% lämmastikust, 21% hapnikust, 0,96% argoonist ja 0,04% süsinikdioksiidist. Alati sisaldab õhk ka mingil hulgal veeauru. Inimene omastab hingamisel umbes neljandiku hapnikust, asendades selle süsinikdioksiidiga. Lisaks sisaldab väljahingatav õhk väikestes kogustes vesinikku, süsinikmonoksiidi, ammoniaaki, atsetooni, metanooli, etanooli ja teisi orgaanilisi ühendeid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tänapäeva globaalses majanduses on juurdepääs taskukohasele ja usaldusväärsele elektrile muutumas otsustavaks konkurentsiteguriks. Eesti on Euroopa kontekstis heas positsioonis, kuid Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna juhi Petr Hermanni sõnul sõltub edasine areng elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja energiatõhususe parandamisest. Kuigi olulised sammud on juba astutud, „pole kõik veel tehtud,“ rõhutab ta, viidates vajadusele kiiremate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele.