Viimasel ajal on meedias väga palju räägitud ventilatsioonist, õhu puhastamisest ja UV-lampidega steriliseerimisest siseruumides. ETS Nordi juht Urmas Hiie kirjutab, mis vahe nendel tehnoloogiatel on ja kus üks või teine lahendus end õigustab.
Urmas Hiie
  • Urmas Hiie
  • Foto: Erakogu
Alustame sellest, et inimesed vajavad füsioloogiliselt iga päev 1 kg toitu, 2 kg vett ning 20 kg puhast õhku hingamiseks. Kuiv õhk koosneb 78% lämmastikust, 21% hapnikust, 0,96% argoonist ja 0,04% süsinikdioksiidist. Alati sisaldab õhk ka mingil hulgal veeauru. Inimene omastab hingamisel umbes neljandiku hapnikust, asendades selle süsinikdioksiidiga. Lisaks sisaldab väljahingatav õhk väikestes kogustes vesinikku, süsinikmonoksiidi, ammoniaaki, atsetooni, metanooli, etanooli ja teisi orgaanilisi ühendeid.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 26.06.26, 13:15
Tõstelahendused peavad aitama vältida ettevõtete kõige kallimat kulu – seisakuid
Ehitus-, tööstus- ja logistikasektoris räägitakse täna palju efektiivsusest, kuid praktikas määravad töö tempo sageli hoopis seadmed, mille töökindlusest sõltub kogu objekti või tootmise sujuvus. Kui tõstuk seisab, töö katkeb või masin ei vasta töötingimustele, ei tähenda see ettevõtte jaoks ainult tehnilist probleemi, vaid otsest rahalist kulu, venivaid tähtaegu ja suuremaid riske tööohutusele.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele