Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Nõo Lihatööstuse juht: miks mitte luua uue töökohaga harjumise toetus?
Kui inimene on olnud giid Tallinna vanalinnas, aga nüüd peab minema Lõuna-Eesti tööstusettevõttesse, on harjumine raske, kuid paarisaja euro suurune toetus võiks anda talle täiendava stiimuli seda siiski proovida, kirjutab Nõo Lihatööstuse tegevjuht Ragnar Loova.
Ajal, mil riik läheb taas lukku ja paljud teenindussektori töötajad kaotavad sissetuleku, peame hakkama mõtlema täiend- ja ümberõppe peale, mis ka päriselt tulemust annaks. Kui reaalne on see, et reisikorraldajast saab hea lihalõikaja?
Nõo Lihatööstusel on praegu tööjõuga enam-vähem hästi. See tähendab, et oleme leidnud head inimesed, kes tahavad meie juures töötada. Tulevik teeb aga veidi murelikuks.
Võtame näiteks välistööjõu. Ehkki uue valitsuse suhtumine tundub olevat soosivam kui eelmisel valitsusel (näiteks Kaja Kallas on hiljuti Äripäevale öelnud, et kui on tööjõupuudus, peab saama kasutada töökäsi väljastpoolt), on ebakindlust palju. Kuidas mõjutab välistööjõudu riigi lukku keeramine? Millal ja mis tingimustel lubatakse neid riiki sisse ja välja? Kas ukrainlane saab siin olla pool aastat, üheksa kuud või terve aasta?
Metallitööettevõttes Danival MW on keevituse automatiseerimine järgmine samm tootmise kasvatamisel, sest senine võimekus hakkas suuremate tellimuste ja kasvavate mahtude puhul piiriks muutuma. Kolm kevadel kasutusele võetud Yaskawa keevitusrobotit aitavad suurendada tootmisvõimekust ja kvaliteedi stabiilsust, kuid ettevõtte juhi sõnul ei sobi robot kaugeltki iga detaili valmistamiseks.