Autor: Triin Ploompuu, Eesti Masinatööstuse Liidu juht • 25. märts 2020

Tänane kriisiolukord tabab kõiki sektoreid väga valusalt. Masina- ja metallitööstuse tehastes käib ärevusest hoolimata töö ja projekte jätkub. Kahjuks on jäänud tugev eksportöör seoses oskustööjõuga bürokraatia hammasrataste vahele, kuigi oleme palunud riigisektorist toimetulekuks abi.

Eestis ei ole piisavalt vajalike oskustega metallitööstuse spetsialiste ja sellepärast oleme kasutanud palju renditööjõu abi. Tootjad ja rendiettevõtted on pidanud registreerima lühiajalise töötamise läbi politsei- ja piirivalveameti (PPA). Täna on eriolukord ja liikumiskeeld riikide vahel ning paljude renditöötajate registreerimise tähtaeg just aegunud või läbi saamas.

Kahjuks on tagasisõit koju Ukrainasse vms tänastes tingimustes väga keeruline ja kulukas. See võib lähipäevadel osutuda üldse võimatuks, mis on väga tõenäoline stsenaarium. Siseministeerium on lausa eraldi palunud seniste tööandjate abi selle korraldamiseks. On tekkinud olukord, kus ettevõtjatel on tööd ja vaja on oskustööjõudu, kuid need inimesed ei saa liikuda oma koduriiki ega töötada Eesti ettevõtete jaoks. Põhjus seisneb selles, et töötamise luba on kehtivuse kaotanud või see juhtub lähiajal. Ei tohiks tulla üllatusena, et kõrgetasemelisi metallitöötajaid ei ole täna ettevõtjatel väga valida. Keevitajad on oskustööjõud, keda pole võimalik koolitada kolme kuuga.

Ka ei ole võimalik leida uusi töötajaid mujalt riikidest ja neid tööle registreerida. Ettevõtjad on saanud teadaande PPA-lt: “Tulenevalt koroonaviiruse leviku tõkestamiseks Eesti Vabariigis kehtestatud eriolukorrast ja riigipiiri ületamise ajutistest piirangutest ei saa lühiajalise viibimisalusega (viisavabadus, viisa) välismaalased Eesti Vabariiki siseneda ega tööle tulla. Et antud kriisiga paremini toime tulla on PPA peadirektor oma korraldustega peatanud nende LTR taotluste menetlemise, kui välismaalane ei asu Eesti Vabariigis.“

Mida see olukord kaasa toob?

Väärtusahela juhtidel ja allhanke pakkujatel jäävad tööd täielikult või osaliselt tegemata, rahavood ja tulu saamata ning tekib pankrotioht.

Riik mõjutab kriisiolukorras ettevõtjaid ja seeläbi ka kogu majandust negatiivselt, mida oleks võimalik vältida.

Kriisi negatiivset mõju suurendavad nii otseselt kui kaudselt ka riigikassasse maksmata maksud.

Välismaalasest töötaja ei saa riigist lahkuda ega palka, samuti ei oska me prognoosida, kaua see kestab. On selge, et need inimesed võivad osutuda ohuallikaks kas viirusekandjana või mõnel muul moel.

Teeme veel kord ettepaneku pikendada eriolukorra ajal aegunud lühiajaliste töölubade kehtivust kuni eriolukorra lõppemiseni, +10 päeva või kuni mõistlik transpordiühendus kodumaaga on võimalik.

Majanduse huvides oleks äärmiselt oluline, et valitsus toetaks neid, kes vähegi saavad tööd jätkata. Tootmisettevõtetel on vaja olla operatiivne, sest tellitud tööd on vaja klientidele lepingutest lähtudes valmis teha, muidu rakenduvad trahvid. Kui piirid taas avatakse, loodetakse uutele tellimustele. Globaalses äris saavad töid need, kes on valmis koheselt reageerima. Vastasel juhul läheb tellimus mujale riiki.

Mart Helme, palume Teie mõistvat suhtumist ja tuge. Laske masina- ja metallitööstusel, kus ei ole nakatunuid, teha tööd nii kaua, kuni selles närvesöövas olukorras võimalik on. Meil kõigil on eriolukord!