Autor: Mait Kraun • 4. oktoober 2019

Tööstusmetallide hinnad olid see nädal suuresti surve all, sest kaubandussõda eskaleerus ning USA, Hiina ja Euroopa Liidu tööstussektorid on nõrgenemas. Pessimismi tekitas ka aktsiaturgude langus.

Vase hind langes neljapäeval juba neljandat päeva järjest, sest Ühendriikide valitsus teatas, et kehtestab osadele Euroopa toodetele tariifid. See suurendas kartust, et globaalse majanduse aeglustumine süveneb, mis mõjuks metallide nõudlusele kehvasti.

Londoni metallibörsi voolavad varud aga viitasid sellele, et lühiajaline pakkumine on kõrge. Vase hind langes nädalaga kokku 1,1 protsenti, 5679 dollarini tonnist. 2018. aasta juunis saavutatud tippudest on punane metall odavnenud juba 20 protsenti.

Pakkumine peaks vaseturul tänavu kitsenema, aga hinnad püsivad jätkuvalt madalal tasemel, sest nõudluse väljavaade on kesine, ütles Deutsche Banki analüütik Nick Snowdon Reutersile.

Washington aga teatas, et kehtestab mitmetele Euroopa toodetele tariifid, nende toodete alla lähevad näiteks juust ja Airbusi lennukid. Investorid kardavad, et kaubandussõda eskaleerub ning see mõjutab globaalset majandust negatiivselt.

Sellel nädalal ilmusid ka andmed, et nii USA, Hiina kui ka Euroopa Liidu tööstussektorid on nõrgenemas. See mõjutas kõigi tööstusmetallide hindu negatiivselt.

Alumiiniumi mõjutab üldine nõudlus kõige rohkem

Deutsche Banki analüütik Snowdon ütles, et kõige halvemini mõjutab kehv nõudlus just alumiiniumi. Hinnad peaksid tema sõnul langema seni, kuni nõudlus taastuma hakkab või tootmine väheneb.

Alumiiniumi hind langes nädalaga 1,8 protsenti, 1686 dollarini tonnist. Tegemist on viimase kahe ja poole aasta madalaima tasemega.

Koobalt odavnemine sunnib tootmist piirama

Kanada kaevandaja Fortune Minerals teatas neljapäeval, et loobub plaanist riigi põhjaosas asuvat koobaltikaevandust laiendada, sest hinnad on liiga madalad.

Koobalt on viimasel ajal surve alla sattunud. Kui jaanuaris maksis tonn 47 000 dollarit, siis praeguseks on hind langenud 35 470 dollarini. Patareide ehitamisel võtmetähtsusega rolli mängiva metalli hinnalanguse tõttu otsustas suurtootja Glencore Mutanda kaevanduses koobaltitootmise kaheks aastaks peatada.

Fortune Minerals ütles, et praegused hinnad ei õigusta Nico kaevanduse laiendamist. Varasemalt sooviti projekti tootmisvõimekust tõsta 4650 tonnilt 6000 tonnini.

Tõsi, mõnevõrra on koobalti hind viimase paari kuu jooksul siiski taastunud. Eelkõige hakkas hind tõusma pärast Glencore’i otsust Mutanda kaevanduses tootmine peatada.

Teistest tööstusmetallidest kallines nikkel 2 protsenti ja tina lisas 1,7 protsenti. Kummagi tonn maksab vastavalt 17 700 ja 16 583 dollarit. Tsink odavnes 1,5 protsenti, 2291 dollarini tonnist.

Väärismetallid kallinesid

Väärismetallid hakkasid nädala alguses langema, aga kolmapäeval ja neljapäeval hinnad tõusid, sest kaubandussõda eskaleerus ning aktsiaturud pöördusid jälle langusesse.

Kulla hind tõusis kokku 0,9 protsenti ja hõbe kallines 0,7 protsenti. Kummagi unts maksis nädala lõpuks vastavalt 1506 ja 17,6 dollarit.

Plaatina odavnes aga 4,1 protsenti, 888 dollarini tonnist. Pallaadium püsis kõigi aegade rekorditele lähedal ning kauples neljapäeval 1654 dollaril untsist.

Nafta hinnalangus jätkub

Nafta hind langes sellel nädalal järsult, sest nõudlus on kesine ning turul on jätkuvalt ülepakkumine, vahendab Reuters.

Nädala lõpus tuli statistika, et eurotsooni ettevõtete kasv jäi septembris sisuliselt seisma. Samuti teatas USA, et kehtestab Euroopa Liidu kaupadele tariifid. USA andis ka teatada, et riigi naftavarud tõusid eelmisel nädalal 3,1 miljoni barreli võta.

„On lihtsalt võimatu ennustada, mis peaks nafta hinda toetama,“ tõdes PVMi maakler Tamas Varga, lisades, et nafta hinda mõjutavad peaasjalikult arengud majanduses ja need annavad praegu küll põhjust kõigeks muuks kui optimismiks.

Brenti toornafta odavnes nädalaga kokku 7,8 protsenti ja WTI kaotas 7,5 protsenti. Kummagi barrel maksis neljapäeva õhtuks vastavalt 57,64 ja 52,2 dollarit.