Autor: Triin Kutberg • 17. mai 2019

Piirikaubanduse tekkimine ja suurenemine on üheselt kahetsusväärsed. Need töötavad selgelt vastu rahvatervise eesmärkidele ning kultuursema alkoholitarbimise edendamisele ja toovad kaasa arvestatavat majanduslikku kahju. Küsimus, kui palju pärsiks aktsiisilangetus piirikaubandust, on sama oluline kui see, kuidas aktsiise langetada.

Tänaseks on konkreetsed määrad välja pakkunud vaid Reformierakond, taotledes 33% aktsiisilangetust õllele ja 4% langetust kange alkoholi aktsiisile ehk sisuliselt jättes viimase muutmatuks. Reformierakonna juhitud kange alkoholi ennaktempos tehtud tõusud muutsid hinnavahe Eesti ja Läti vahel selliseks, mis pani 2015. aastal aluse piirikaubanduse tekkele, mida omakorda võimendas 2017. aasta õlleaktsiisi järele tõstmine. Seepärast on silmakirjalik Reformierakonna loodud mulje, justkui oleks 0,14 euro suurune aktsiisitõus pooleliitrise õllepudeli kohta hukutanud Eesti majanduse. Piirikaubandus on probleem alkoholisektorile tervikuna ning seetõttu saab leevendust tuua proportsionaalne maksumäärade alandamine. Muud lähenemised annavad vaid ühele sektorile konkurentsieelise teiste arvel.

Loe pikemalt Äripäevast.