Lauri Kivil: peame puidu kasutuses olema julgemad

Aasta metsanduses on tekitanud olemuslikke küsimusi ka puitmajatootjatele – kas puidu ehituses kasutamine on kuritegu looduse vastu või just ümberpööratult suur samm keskkonnahoiuks? Oleme tänaseni ennast pidanud sektoriks, mis pakub omas segmendis parimat keskkonnasäästlikku ehitustehnilist lahendust. Oleme uhked, et oleme suutnud luua tuhandeid kodusid, lasteaedu, koole, haiglaid jm eluks vajalikke hooneid, millest enamuse süsinikujalajälg on negatiivne või vähemalt kordades väiksem, kui traditsioonilise ehitusviisiga valminud hoonete puhul. See on toimunud maailma kõrgeimal insenertehnilisel tasemel, väärindades oskuslikult ka kohalikku puitmaterjali.

Nii kodaniku kui riigina peame Maale jäetava „jalajälje“ vähendamiseks välja kujundama teadlikud materjalikasutuse põhimõtted ja harjumused. Uuringud näitavad, et kodaniku tasandil oleme üks keskkonnateadlikumaid rahvaid maailmas, samas ei kinnita seda meie igapäevased tarbimis- ja käitumisharjumused. Ka riigina peame ennast äärmiselt roheliseks ning keskkonnasõbralikuks, samas lohiseme kaugel igavikus, otsides säästukohti detailidest, jättes samas tähelepanuta suurima mõjuga valdkonnad nagu näiteks ehituse.

Sektori katusorganisatsioonina oleme defineerinud enda tegevuse mõtte nii: „Puitmajade osakaalu suurendamise ja puidu laialdasema ehituses kasutamise kaudu loome kvaliteetset elukeskkonda ning vähendame globaalset ressursside raiskamist nii täna kui tulevikus.“ Oma tegevuses lähtume sektorina samas ka põhimõttest, et meie eesmärk ei ole võimalikult suures mahus puidu kasutamine – pigem otsime lahendusi, kuidas puidu kasutusega vähendada või asendada taastumatuid ressursse ja materjale.

Globaalsel tasandil keskkonnaprobleemidega tegelevad riigid näevad puidu suuremat kasutamist hoonete ehituses kliimamuutuste peatamise vältimatu vahendina. Riigina peame sellesse panustama ka meie. Tark ehitus ja keskkonnasõbralike kohalike materjalide kasutus on suurima keskkonnahoiu saavutamise koht. Ka riigihangete üheks oluliseks hindamiskriteeriumiks peaks olema hoonete keskkonnasõbralikkus ja CO2 jalajälg hoone kogu elutsükli jooksul, sealhulgas ehitamisel, haldamisel ja lammutamisel.

Mets on alati andnud inimestele tööd ja leiba ning teeb seda ka praegu. Meie nutikusest oleneb, kui mõistlikult me puitu kasutada oskame ning kuidas see aitab meie riiki tugevamaks ja jõukamaks muuta. Valimislubaduste hinnasildid panevad meist enamuse ahhetama. Seda suurem on nõutus, et puudub igasugune visioon rahakülvi katteks.

Majandusharuna oleme üks Eesti tugevamaid eksportööre ning kohalikul kapitalil põhineva sektorina arvestatav riigieelarvesse panustaja. Meiega seotud väärtusahela ettevõtted pakuvad tööd väga suurele osale Eesti töövõimelisest elanikkonnast. Tootjatena anname nii kohalikule- kui importpuidule hoonetes uue elu, loome suurt lisandväärtust majanduses ning panustame väga tugevalt nii saaste kui süsiniku emissiooni vähendamisse.

Puitmajasektori jaoks on elementaarne, et Eesti metsanduspoliitika arvestab nii kodaniku, ettevõtja kui riigi vajadusi ja huve. Meil peab säilima võimalus puhata metsas oma närve ja kindlasti ei tohiks väheneda ka metsamaa osakaal, puidutagavara, metsade liigiline ja vanuseline mitmekülgsus. Kuid kõige selle juures peame nägema suuremat pilti ja väärindama meie ainsat taastuvat loodusvara oskuslikult ja oluliselt suuremas mahus. Selleks annab suurepärase võimaluse meie enda füüsiline elukeskkond – anname oma kohalikule puidule kõrge lisandväärtuse luues sellest oma kodud, kontorid ja koolid.