Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Oht kalduda poliitilisse populismi
Järgmist aastat mõjutavad kõige rohkem majanduse jahtumine ja valimised, mida omakorda varjutab Eesti poliitika kaldumine populismi ja kaugenemine mõistlikkusest, arvab AS Hekotek juht, tänavu aasta töösturi tiitli pälvinud Heiki Einpaul.
Heiki Einpaul
Foto: Erik Prozes
Inimesele peaks olema loomulik, et ta nii unistab kui ka tegutseb parema tuleviku nimel.
Seega, täna väita, et ootan oma kodumaale eelmisest halvemat uut aastat, oleks lihtsalt depressiivse pessimisti vaatevinkel. Muidugi loodan ja soovin oma väikeses Eestis endistest paremat uut aastat! Aga näen ka riske.
Esiteks: majandus jahtub. Loodan, et rahulikult, ilma suure paugu ja kõrge kukkumiseta. Siis keegi haiget ei saa.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Teiseks: valimised. Loodan, et võimule tulevad mõistlikult ja realistlikud mõtlevad poliitikud. Neid jääb küll iga valimistsükliga vaikusse aina vähem.
Kahjuks on Eesti poliitika rohkem ja rohkem kaldumas poliittehnoloogilisse populismi. Meie tänased poliitilised juhid on oma elu ainsa karjääri teinudki ainult poliitikas ja nüüd sõltub leivapaluke sellest valitavast või siis toitumisahela ametikohast.
Äripäev küsis juhtidelt ja arvamusliidritelt hinnangut järgmisele aastale.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.