30. oktoober 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Rauamaagi hind kukkus läbi tähtsa toetuspunkti

Rauamaagi hinnad kukkusid sellel nädalal alla 50 dollari piiri. Kardetakse, et ülepakkumine püsib pikemat aega ning suurimate kaevandajate toodang on pigem tõusma. Samuti teatas Hiina terasetööstuse organisatsioon, et nõudlus terase vastu kahaneb tohutu kiirusega.

62protsendilise sisaldusega Qingdao sadamasse tarnitava maagi hind langes nädalaga 4,3 protsenti ning tonn maksis neljapäeva õhtuks 49,95 dollarit. See tähendab, et hind murdis läbi tähtsast 50-60 dollari kauplemisvahemikust, kus hind on püsinud alates 10. juulist.

Värsked kaotused näitavad, et turg ei ole veel tasakaalu leidnud. Suuremad kaevandajad laiendavad madalate kuludega tootmist ning terase nõudlus Hiinas on kahanemas. Terasetootjad ei suuda aga toodangut nõudlusega samas tempos vähendada, mis tekitab tohutu ülepakkumise, ütles Hiina Raua & Terase Assotsiatsiooni asejuht kolmapäeval.

Föderaalreserv ja Hiina peatasid vase hinnatõusu

Vase hinnale mõjus sellel nädalal negatiivselt Föderaalreservi teadaanne, et detsembrikuine intressimäärade tõus on jätkuvalt laual. Jätkuvalt rõhub metalli ka Hiina nõudluse jahenemine.

Föderaalreserv loobus „globaalse majanduse ja finantsturgude“ riskidele viitamast ja vihjas, et intressimäärade tõstmine detsembris ei ole sugugi välistatud. Intresside tõstmine vähendaks toorainete atraktiivsust, sest need ei maksa dividendi ega intresse.

„Metallide- ja kaevandussektor on jälle surve all, sest Föderaalreserv jättis üllatuslikult detsembrikuise intressimäärade tõstmise lauale,“ ütles BGC Partnersi alusmetallide analüütik Michael Turek Bloombergile.

Vase hind langes nädalaga 2 protsenti ja tonn maksab 5130 dollarit. Vase hind hakkas eelnevatel nädalatel veidi taastuma, sest mitmes piirkonnas oli tootmine häiritud ja spekuleeriti, et hind võib olla põhja saavutanud. Nüüdseks on aga intresside ja Hiina mure tagasi ning hinnatõus on peatanud. 

Föderaalreservi teadaanne mõjus sarnaselt ka teistele tööstusmetallidele. Tsingi hind odavnes 0,7 protsenti ja neljapäevaks maksis tonn 1737 dollarit. Tina odavnes 4,1 protsenti ja tonn maksab 15 200 dollarit. Alumiiniumi tonnihind kahanes 0,5 protsenti 1483 dollarini. Nikli hind tõusis aga 1,5 protsenti 10 595 dollarini tonnist, sest spekuleeritakse, et suuremad tootjad hakkavad pakkumist vähendama.

Ka väärismetallide hinnad langesid Föderaalreservi mõjul – kuld odavnes 2 protsenti ja unts maksis neljapäevaks 1150 dollarit. Hõbe odavnes aga 2,4 protsenti ja unts maksab 15,61 dollarit. Plaatina ja pallaadium odavnesid vastavalt 1,5 ja 2,1 protsenti. Kummagi unts maksis 999,6 ja 674,4 dollarit.

Nafta hind hakkas nädala keskel kiiresti tõusma

USA valitsus kolmapäeval, et eelmisel nädalal naftavarud tõusid. Bensiini ja destillaatide varud aga vähenesid ja see pani nafta hinnad kiiresti tõusma, vahendab CNBC.

USA Energia ja Informatsiooni Administratsioon (EIA) teatas, et USA naftavarud tõusid eelmisel nädalal 3,4 miljoni barreli võrra 480 miljoni barrelini. Cushingi – ühe tähtsaima reservuaari ja jaotuspunkti – varud vähenesid 785 000 barreli võrra, ütles EIA.

Bensiinivarud vähenesid 1,1 miljoni barreli võrra. Reutersi küsitletud analüütikud ootasid 817 000 barreli suurust vähenemist.

Brenti toornafta hind hüppas kolmapäeval 4,8 protsenti ja WTI kallines 6 protsenti. Tõsi, teisipäeval kukkusid nafta hinnad siiski kahe kuu kõrgeima tasemeni ja nädala lõikes on Brent kallinenud vaid 0,1 protsenti ja WTI on odavnenud 0,3 protsenti. Kummagi barrel maksab 48,54 ja 45,45 dollarit.

Arvatakse, et nädala keskel toimunud tõus on lühiajaline, sest varud on jätkuvalt suured ning tootmise märkimisväärset vähendamist märgata ei ole.

„Ma arvan, et järgneval kahel kvartalil nafta hind pigem langeb. Märkimisväärne on asjaolu, et viimane tõus kestis vaid 54 dollarini ja sealt ei suutnud hind edasi tõusta,“ ütles SEB analüütik Bjarne Schieldrop.

„OPECi liikmesriigid õõnestavad tegelikult üksteise jalgealust. See ei saada turgudele head signaali,“ lisas ta.

Autor: Nädal börsil