29. jaanuar 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Põhjus on selles, et ettevõtjad on teadlikult müügiportfelliga teinud tööd, et Vene turu riski vähendada. Ehitusmaterjalides on kohalik eksporditeravik üldjuhul suunatud Skandinaaviasse või Lääne-Euroopasse, kus mõlemal suunal on nõudlus jätkuvalt stabiilne. Teatavat väljakutset pakub Rootsi ja Norra krooni kursi kõikumine, mistõttu on kohalikud ettevõtjad valuutakursi riske maandanud läbi finantsinstrumentide. Võimalikku kaudset Venemaa mõju on keerulisem hinnata ja see avaldub viitajaga. Siiski hetkel tõsiselt hoiatavaid märke – näiteks seda, et Rootsis vähendataks nõudlust akendele ja ustele – veel näha ei ole.

Kui Rootsi majanduskeskkond on olnud meie ettevõtjatele soodne, siis Soomes pilt enam nii ilus ei ole. Näiteks Kauppalehti andmetel vähenes Soomes oktoobrikuus väljastatud ehituslubade arv aasta võrdluses üle 40%. Ühelt poolt teeb see murelikuks, samas pakub see keerulisel ajal ka võimalusi –Soome ettevõtjad peavad püksirihma pingutama ja seetõttu ollakse valmis soodsamaid alternatiive Eesti tarnijate näol kaaluma. Kokkuvõtteks võib üldjoontes ehitusmaterjalide tootjate 2015. aasta eelarveid iseloomustada kui ettevaatlikult konservatiivseid, kuid märkimisväärset mahtude langust ei prognoosita.

Keijo Kohv,

Swedbanki ehitusmaterjalide tööstuse sektori juht

Autor: Swedbanki tööstusblogi