Töötleva tööstuse mahu kasv on jätkuvalt kitsapõhjaline

Töötleva tööstuse tootmismahu kasv on sel aastal, eriti aasta teisel poolel kiirenenud. Kui eelmisel aastal kasvas töötleva tööstuse tootmismaht 1,9%, siis selle aasta esimese 11 kuuga on kasv olnud 4%. Nii nagu septembris ja oktoobris, tuli valdav osa tootmismahu kasvust elektroonikatööstusest. Elektroonikatööstuse tootmismahu kasv eelmise aasta teisel poolaastal kiirenes ning jõudis oktoobriks ja novembriks peaaegu 40%-ni aastases võrdluses (vastavalt 39% ja 35%). Elektroonikatööstuse tootmismahu kasvu taga on selle toodangu ekspordi tugev suurenemine. Ligikaudu pool elektroonikast eksporditakse Rootsi turule, kust see edasi teistesse riikidesse läheb.

Teisisõnu, töötleva tööstuse tootmismahu kasv on viimasel ajal olnud suhteliselt kitsapõhjaline. Ilma elektroonikatööstuseta oleks see üsna tagasihoidlik. Ligikaudu poolte töötleva tööstuse tegevusalade tootmismaht on languses. Elektroonikatööstuse kõrval panustas tootmismahu kasvu olulisemalt veel puidutööstus, muude transpordivahendite (peamiselt paadid) tootmine ja metalltoodete tootmine. Puidutööstuse kasv on kogu selle aasta jooksul tugev olnud. Muude transpordivahendite tootmine on aga tellimuste omapära tõttu kuude lõikes väga volatiilne. Kui puidutööstuses kasvas käive peamiselt koduturu müügi arvelt, siis muud transpordivahendid läksid praktiliselt kõik välisturule. Ka metalltoodete tootmismahu kasvu taga on olnud tugev müük ekspordiks.

Töötleva tööstuse ekspordikäibe kasv kiirenes eelmise aasta esimese poole langusest ligikaudu 7%-ni aasta teisel poolel (ilma detsembrita), müük koduturule püsis aga kogu aasta jooksul keskmiselt 2-3% lähedal.

Kui august jätta välja, kasvasid eelmisel aastal töötleva tööstuse tellimused püsivalt alates maikuust. Kuigi tellimuste paranemine on positiivne märk eesootava perioodi kohta, on see jällegi valdavalt seotud elektroonikatööstusega (vähemal määra veel muude transpordivahendite, metalltoodete, masinate ja seadmete ning paberitoodete tootmisega). Töötleva tööstuse koduturu tellimused kasvasid novembris isegi kiiremini, kui välisturu tellimused (aastases võrdluses vastavalt 13% ja 8%).

Töötleva tööstuse tootmismahu kasv sõltub olulisel määra välisnõudlusest. Välisturule läheb keskmiselt 70% töötleva tööstuse toodangust. Euroopa Liidu, kuhu suundub ligikaudu 70% Eesti väliskaubandusest, majanduskasv paraneb järgmisel aastal loiult. Venemaad ootab sel aastal ees tugev majanduslangus ning koos nõrgenenud rublaga väheneb ka impordinõudlus. Samas on Eesti ettevõtete ekspordimahud suhteliselt väikesed ning hinnatase Põhjamaade ja Lääne-Euroopa riikidega võrreldes veel madalam, mis aitab turgu leida ka nõrgema nõudluse juures. Uute eksporditurgude otsimine Eestis tõenäoliselt intensiivistub, mis aitaks ettevõtetel oma ekspordikäivet parandada. Samas liiguvad tõenäoliselt uutele turgudele ka mitmed Venemaaga seotud tarned, mis muudavad konkurentsikeskkonna mõnevõrra kitsamaks.

Tõnu Mertsina

Swedbanki peaökonomist Eestis

Autor: Swedbanki tööstusblogi