Jäätmete pealt võib teenida

Jäätmed ei ole tänapäeval enam kasutu prügi, vaid järjest enam väärtuslik tooraine. Kui seni olid paljud ettevõtted valmis jäätmekäitluse eest maksma, siis nüüd on juba võimalik jäätmekäitlejalt ise raha küsida.

Jäätmekäitlus on enamasti mahuäri. Mahuefekt annab märkimisväärset kulude kokkuhoidu ning samas tähendab tulude suurenemist. Kõige aluseks on aga jäätmete liigiti kogumine, näiteks eraldi metallid, kiled ja plastik, puidujäätmed, ohtlikud jäätmed, ehituspraht ja kivimaterjal, papp ja kartong jne. Sellisel viisil on kogu jäätmemajandust võimalik korraldada terviklikult, kus ühe liigi taaskasutusse suunamine kompenseerib teise liigi käitlemise kulukust (näiteks vana õli, akuhape, asbest ja muud ohtlikud jäätmed). Ainult sel viisil on võimalik oma jäätmetest vabaneda tasuta või isegi nende pealt raha teenida. Segajäätmete eest ükski jäätmekäitleja raha maksma ei kipu.

Põhimõtteliselt on ka väikefirmas või kodus võimalik jäätmete pealt teenida. Kuna aga jäätmekogused pole suured, tasuks nende puhul pigem otsida lahendust, kus jäätmete ühekordne väljaostuhind katab jäätmete käitluse ja transportimise kulu. Sellisel juhul on võimalik jäätmetest vabaneda vähemalt tasuta ning mõistliku aja jooksul.

Tulu toob tekkivate jäätmete tundmine. Tööstusettevõtetel on aga täiesti reaalne võimalus jäätmete eest raha teenida, kuna jäätmeid tekib rohkem ning need on enamasti üht kindlat liiki. Mida täpsem on sisendinfo tootmisjääkide materjali kohta, seda täpsem ning sageli ka tulusam on käitlusteenuse lahendus.
Igasugune kogus on oluline. Sageli mõeldakse, et kui ettevõttes ning ka kodus tekkib vähe jäätmeid, pole nende liigiti kogumine oluline. Kuid väikestest kogustest saavad lõpuks suured ning seepärast on võrdselt oluline nii iga inimese kui ka mitme tuhande töötajaga suurettevõtete tegevus.

Taaskasutusega vähendame koos süsinikdioksiidi saastet, reovete teket ja prügilas ladustatavaid jäätmeid. Taaskasutusprotsesside kaudu töödeldakse tarbetu materjal uueks tooraineks – tööstuslikuks kasutamiseks mõeldud eri metallideks, kiududeks ja energiaks. Näiteks vanade autorehvide kütteväärtus on võrdeline õliga ning 25 protsendi võrra suurem sellisest tuntud kütteainest nagu kivisüsi.

Taaskasutusele ei sunni meid ainult keskkonnateadlikkus, vaid ka karm äriline reaalsus. Kui maailma esimene tonn rauda valmistati rauamaagist, siis viimane tonn rauda valmistatakse vanametallist.

Prügikulude vähendamisest räägib Äripäeva 5. septembri seminar „Kuidas vähendada oluliselt ettevõtte kulu prügile”. Loe lähemalt SIIT.