Autor: Tõnu Mertsina • 6. oktoober 2023

Miks on Eesti majandusel läinud viimase poolteise aasta jooksul oluliselt halvemini kui teistel Euroopa riikidel? Kui suur osa on selles viimaste aastate kriisidel, sealhulgas sõja mõjudel, ning kui palju on mõjutanud meie majandust ettevõtete halvenenud konkurentsivõime ja nõrk nõudlus? Või on riik midagi valesti teinud või hoopis midagi olulist tegemata jätnud?

Eesti majandus on küll languses, kuid see langus on veidi aeglustunud. Pilt on tegevusalade järgi väga erinev.

Kuigi palju räägitakse töötleva tööstuse probleemidest ja selle majandusharu tootmismahu vähenemisest, tuli pool nii selle aasta esimese poole kui ka viimase nelja avaldatud kvartali sisetoodangu (SKT) langusest hoopis energiatootmisest. Vaatamata töötleva tööstuse tootmismahu kiirele kukkumisele näitas selle majandusharu lisandväärtus aasta esimese poole SKT arvestuses hoopis kasvu. Mitmes teenuste sektori tegevusalas lisandväärtus aga suureneb.

Kriisist väljumiseks pole kiiret lahendust

Viimase kahe aastaga on Eesti hinnatase teinud hüppe lähemale arenenud tööstusriikide hindadele. Kuna majanduslanguse juures on ettevõtted tööhõivet üleval hoidnud, on tööjõu tootlikkus juba pikemat aega vähenenud. Tööjõukulud on aga kiiresti tõusnud.

Tagajärjeks on hinnapõhise konkurentsivõime halvenemine. Kuigi Eesti pole oma väikest ekspordi turuosa maailmas kaotanud, on välisturul läbilöömine muutunud ettevõtetele üha raskemaks.

Konkureerimise välisturul muudavad keerulisemaks ka riikide väga erinevad toetused ettevõtetele ja majapidamistele. Halvenenud konkurentsivõime võib aga pidurdada ekspordi- ja majanduskasvu taastumist, kui nõudlus hakkab paranema.

Eesti majanduse kriisist väljatoomiseks ei ole valitsusel paraku kiiret lahendust. Küll aga peaks riik aitama ettevõtetel parandada oma tootlikkust ning konkurentsivõimet sise- ja välisturul, leida tuleks välisturge ja parandada ekspordivõimalusi.

Swedbanki selle aasta uuring näitab, et tööstusettevõtted peavad investeeringute suurendamist efektiivsuse parandamiseks väga oluliseks. Kuigi Eesti ettevõtete investeeringud SKT suhtes on suured, on nende maht sel aastal väga tugevasti vähenenud.

Ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutusel on juba hulgaliselt eksporti, innovatsiooni ja kapitali kättesaadavust toetavaid tegevusi. Need saavad küll Eesti ettevõtete kasvu tagant lükata, kuid üldist nõrka välisnõudlust need ravida ei suuda. Ettevõtted vajavad suuremaid investeeringuid nii oma konkurentsivõime parandamiseks kui ka lähiajal tootmismahu suurendamiseks.

Loe Tõnu Mertsina täispikka kommentaari Äripäevast.

Tõnu Mertsina esineb 15. novembril 2023 konverentsil "Tööstuse äriplaan 2024", kus keskendub tööstussektori uue aasta väljavaadetele. Programmi ja registreermisvõimaluse leiab SIIT.