Frid Kaljas digitaliseerimisest: ettevõtetel on vaja plaani

Frid Kaljas
Frid Kaljas

Tootmisettevõttel peab olema ülevaade digitaliseerimistasemest ja plaan, kuhu soovitakse kahe-kolme aastaga jõuda - ülejäänud on prioriteetide küsimus, ütleb Festo Balti riikide juht Frid Kaljas.

Digitaliseerimine tundub paljudele ettevõtetele tõenäoliselt keeruline ja kallis, kuid pääsu ilmselt pole, sest konkurents on tihe.

"Valida on, kas minna muutustega kaasa või rahulik hääbumine, muutudes konkurentsivõimetuks," hoiatas Frid Kaljas. "Alustada tuleks digitaliseerimistaseme olukorra kaardistamisega ettevõttes - mis on toote ja tootmise digitaliseerituse hetkeseis. Seejärel tuleb määrata eesmärgid, kuhu soovitakse kahe-kolme aasta pärast jõuda - see on aluseks tegevuste ja prioriteetide loomisel."

Kaljas lisas, et näiteks Saksamaal on SME-dele arendatud oma tööriistakast (toolbox) - VDMA Tööstus 4.0 juhendmaterjal, mis annab süsteemse lähenemise kirjelduse Tööstus 4.0 auditiks ja plaanide loomiseks.

"Kokkuvõttes peab ettevõttel olema ülevaade hetke digitaliseerimistasemest ja plaan, kuhu soovitakse kahe-kolme aastaga jõuda. Ülejäänud on prioriteetide seadmine," jätkas ta.

Lisaks on Kaljase sõnul oluline, et ettevõttel oleks oma digitaliseerimise ja Tööstus 4.0 strateegia ning arusaam, kuidas uued tehnoloogiad mõjutavad ettevõtte ärimudelit - logistikat, tootmist, turundust, müüki jne.

Riigi panus on oluline

Tööstusuudised.ee avaldas hiljuti minister Urve Paloga intervjuu, kus minister rääkis sellest, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on käivitamas ka digitaliseerimise meedet, millel on 500 kasusaajat.

Frid Kaljase sõnul on laiem visioon ja riiklik prioriteet väga olulised. "Ja plaanitu tuleb kiirelt realiseerida, kuna turg ei oota," sõnab ta. "Kriitise tähtsusega näen konstruktiivset koostööd riigi, haridusasutuste ja ettevõtete vahel. Siinkohal on rõhk sõnal KOOSTÖÖ, mitte klastrite või erialaliitude tähelepanu saamise soov, või oskuslik digitaliseerimise kui trendisõna (poliitiline) kasutus."

"Vajame kutse- ja ülikoolides julgemat õppekavade kaasajastamist, võttes arvesse tulevikutrende, mitte hetkel kõige suuremat kõlapinda omavate erialaesindajate arvamust. Nende erialade, mis ei pruugi nelja või kuue aasta pärast olla esmatähtsad ametid ehk n-ö nr 1  ametid, esindajaid," selgitas Kaljas.

"Miks mitte luua kompetentsikeskused, kus riikliku prioriteedina tuuakse tööstus ja koolid (üli- ja kutsekoolid) kokku ning luuakse kompetents, mis aitab tõsta tööstusettevõtete tootlikkust."

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Teabevara