Kuidas alustada ettevõtte digitaliseerimisega?

Toomas Tammer
Toomas Tammer

Ettevõtjad pole sugugi veendunud, et riigis leidub inimesi, kellel on tööstus 4.0 lahenduste rakendamiseks vajalikud teadmised, kirjutab Venteni juhatuse liige ja omanik Toomas Tammer.

Möödunud kuu lõpus ütles Estanc AS juht Mihkel Tammo, et ta kõrvadel hakkab valus, kui riik räägib digitaliseerimisest ja innovatsioonist nagu võluvitsadest kõigi probleemide vastu. Mida digitaliseerimise „võluvits“ endast ikkagi kujutab ja kuidas seda kasutada? Kust peaks üldse üks ettevõte alustama „võluvitsa“ leidmist ja selle otstarbekat rakendamist?

Täna on juba võimalik mitmeid lihtsamaid lahendusi kasutusele võtta ja seda olenemata ettevõtte suurusest. Emmanuel Marra ütles Instrutec 2017 messil, et näiteks big data ja augmented reality on kaks asja, mida saaks kõik teatud tasemel enda kasuks tööle panna. On küll vaieldav, kas Eesti mõistes saab üldse rääkida big datast. Isegi kui ei saa, siis datast saab igaljuhul.

Sisuliselt nõuab data kasutamine kahte sammu: andmete kogumist ning andmete õiget ja sihipärast analüüsi. Augmented reality tähendab tehniliste vahendite abil reaalsuse simuleerimist. See nõuab investeeringut tehnoloogiasse ja otstarbekat tarkvara. Selliste reaalsust imiteerivate prillide abil saab töötajatele õpetada näiteks uute masinate käsitlemist, häireolukordades tegutsemist, tööohutust ja muud tarvilikku. Sellised sammud tööstus 4.0 suunal ei tohiks ka Eesti ettevõtetele võimatud paista. Näiteks loodi hiljuti TTÜ-s taoline katselabor. Ettevõtted võivad katselabori abil oma tootmist optimeerida.

Probleeme jagub

Vaatamata tööstus 4.0 perspektiivikusele, on selle rakendamisel ka mitmeid probleeme. Näiteks on täna ettevõtete üheks suureks mureks endiselt taoliste investeeringute tasuvuse ebakindlus. Samuti pole ettevõtjad sugugi veendunud, et riigis leiduvad inimesed, kellel on tööstus 4.0 lahenduste rakendamiseks vajalikud teadmised. Kolmas suur murekoht on nagu innovatiivsete asjadega ikka - regulatsioonide puudus. Kõige problemaatilisem on ilmselt siiski turvalisus. Tööstus 4.0 on ülimalt integreeritud, see nõuab erinevaid kommunikatsioonivahendeid ja omavahelist suhtlust.

Masinate (ja üha rohkem ka inimeste) omavaheline suhtlus käib teadupärast läbi online-võrgu. See tähendab, et kogu üritus on häkitav. Tööstus 4.0 nõuab väga tõhusat küberkaitset.

Eesti puhul ei tohiks ükski neist probleemidest olla ületamatu. Võib isegi öelda, et Eesti on teatavas eelisseisundis. Suur IT-alane kogemus ja edulugu tuleb tööstus 4.0 arendamisel kindlasti kasuks.

Mitmed Eesti ettevõtted juba digitaliseerivad oma tootmisi. Kuidas seda siis teha? Ettevõtte Estanc juht Mihkel Tammo tunnistab, et digitaliseerimine kipub olema samasugune sõnakõlks nagu innovatsioon või automatiseerimine. „Minu jaoks muutus see päris teemaks pärast seda, kui suutsin enda ettevõtte vaates digitaliseerimisega praktiliselt suhestuda. See juhtus siis, kui sain aru, kuidas teatud uudsete lahenduste kasutamine võimaldab meil paremini ka kliendi probleeme lahendada,“ ütleb Tammo.

Tänaseks kasutab Tammo ettevõte just neile disainitud ERP (ettevõtte ressursside planeerimise) lahendusi. „Selle sama tarkvara baasilt soovime toota juurde mitmeid lahendusi, millest ma täna veel kõva häälega ei räägi, kuid mille realiseerimisel me saame end erilisena turundada, teenindada oma klienti paremini müügis ning võimaldada projekti käigus talle paremat ülevaadet meie koostöö edenemisest,“ selgitab Tammo.

Tammo leiab, et Eestis on võimalused digitaliseerimiseks täiesti olemas. Sellegi poolest soovitaks ta alustada veidi kaugemalt. „Mina tegeleksin enne juhtimiskvaliteedi tõstmise ja turgudest parema arusaamise saamisega, kui asuksin digitaliseerimise kallale. Peab olema kindel praktiline kasuefekt ja strateegia miks midagi teha. Kui need eeldused on olemas, siis igal juhul tasub seda teha,“ leiab ta.

Tammo arvates on digitaliseerimise puhul probleemiks kulude prognoosimatus. „Elu on näidanud et kõik investeeringud digilahendustesse ületavad esialgseid prognoose märkimisväärselt. Põhjuseks tihti see, et lähteülesanne on üks, aga kui hakkad asja tegema, tuleb järjest ideid ja ka probleeme juurde.“ See tähendab, et digitaliseerimine on kapitalimahukas tegevus. Tammo leiab, et personaliseeritud lahendused on pigem neile, kes jõuavad selle eest maksta. Väikeettevõtted peavad leppima start-up tüüpi n-ö valmislahenduste seadistamisega.

Nagu öeldud, siis kuskilt peab alustama. Start-up valmislahendustega tasub katsetada. Isegi kui need kõik ei sobi, saab sellega vajalikku kogemust ja teadmisi, et leida lõpuks ettevõttele sobilikud nutikad lahendused.

 

Osale arutelus

  • Toomas Tammer, Venten OÜ juhatuse liige ja omanik

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

METEC otsib musta metalli keevituse osakonna TOOTMISJUHTI

Tripod Grupp OÜ

30. september 2018

Teabevara