Rohumaa: Kiviteri efektiivsed tehased sulges monopoolne Eesti Energia

Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Priit Rohumaa kinnitusel on Kiviteri õlitehased moodsaima tehnoloogiaga Euroopa Liidus, kuid efektiivselt töötanud tehased sundis sulgema põlevkivi turul monopoolses seisus oleva Eesti Energia kallilt müüdud põlevkivi.

Olete öelnud, et ostate praegu põlevkivi Eesti Energialt 2,5 korda kallimalt kui 2009. aastal ja õli maksumus ei kata seda enam. Millal sisseostu hindade ja tootmise omahinna suhe selliseks muutus – kas enne uue Eesti Energia juhatuse määramist või pärast seda? Milline on põlevkivi osa õli tootmise omahinnas?
Priit Rohumaa: VKG ei sulge Kiviteri vabrikud sellepärast, et nad oleksid vähem efektiivsed. Vastupidi, mõlemad tehnoloogiad - Kiviter ja ENEFIT/PETROTER - on Euroopa Liidus parimad võimalikud tehnoloogiad. Kiviteri tehnoloogia on väga efektiivne kapitali ühiku kohta ja tema toodangust ongi võimalik toota kõige kallemaid peenkemikaale, mida VKG müüb Samsungile, LGle, kosmeetikasse ja farmaatsiasse, autorehvi tööstustele.

Põhjus vabrikute sulgemiseks on ainult see, et Eesti Energia on põlevkivi sisseostuhinna viimasel viiel aastal tõstnud 15 eurolt/tonn 35 euroni/tonn. Oma kaevandustest kaevab VKG põlevkivi 15 euroga.

Täna ei kata õlimüügist saadav raha tootmise muutuvkulusid ja vabrikud tuli seisata. Tekkinud olukord on poliitilise otsuse tulemusena tekkinud, mis ei võimalda VKG-l oma kaevandusest kaevata põlevkivi selles mahus, milleks on rajatud tehased. Seda saaks edukalt muuta vaid ühe keskkonnaministeeriumi käskkirja muutmisega.

Kiviteri vabrikud on VKG omandanud erastamise protsessis ja neile riik ressurssi kaasa ei andnud. Kiviteri vabrikuid varustas veel 2011. aastani riigi ettevõtte ja oli seda eelnevalt teinud 80 aastat.

VKG taotles 2001 aastal oma põlevkivi ressurssi ja loodud Ojamaa kaevandus oli planeeritud 3 Petroter tüüpi tehase varustamiseks. VKG-le ütles riik ise, et rajage suurem kaevandus ja võtke nii Kiviteride kui Petroteride põlevkivi kõik oma kaevandusest. Selleks investeerisime kaevandusse 120 miljonit eurot, aga riik ei ole andnud meile aastast kaevelimiiti ja paradoksaalsel kombel peame sisse ostma põlevkivi mitu korda kallimalt Eesti Energialt.

Kindlasti ei saa VKG-d süüdistada selles, et ta on ehitanud ja võtnud riske rohkem kui tal on täna ressurssi. VKG taotlused on kõigis arengukavades ja taotlustes juba 2003. aastast. Meie äris on tootmisvõimsuste rajamine sedavõrd pikk ja aeganõudev protsess.

Kuigi vaidlus on täna leheveergudel väga äge, siis on VKG olnud viimased viis aastat väga tihedas kirjavahetuses nii Konkurentsiameti, Keskkonnaministeeriumi kui Eesti Energiaga. Seetõttu ei saa öelda, et see oleks viimaste päevade nafta hinnast tekkinud probleem.

Millal piiras riik põlevkivi kaevandamist VKG poolt 2,7 miljoni tonniga? Miks seda tehti?
Riigikogu võttis 2008. aastal vastu poliitilise otsuse piirata Eestis põlevkivi aastast kaevemahtu 20 miljoni tonniga. Tolleks hetkeks oli väljastatud kaevelubade maht ligi 25 miljonit tonni, kuid reaalne kaevandamine oli 15 miljoni tonni juures. Keskkonnaministeerium soovis, et ettevõtted omavahel lepiksid kokku, millisel moel saaksid kaevemahu nõuded täidetud. Kuna ettevõtted ei saanud kokkuleppele, siis Keskkonnaministeerium vähendas kõigil proportsionaalselt kaevelubade mahtu.

Ei võetud arvesse reaalset tarbimise vajadust. Ainsa väljapääsuna näeme aastaste kaevelimiitide ülevaatamist Keskkonnaministeeriumi poolt.

Miks rahulolematus selle piiranguga on avaldunud alles nüüd?
VKG on juba aastaid Keskkonnaministeeriumiga vaielnud ressursi jaotuse ja aastase kaeveloa piirangu pärast. Avalikkuse tähelepanu sai see teema pigem seetõttu, et VKGle riiklikult seatud kaevemahu piirangu ja Eesti Energia poolt müüdava kalli põlevkivi tõttu tuli nüüd vabrikud sulgeda ja tavalised inimesed kannatavad. Selline olukord on tekkinud poliitiliste otsuste tulemusena ja väga raske on ette kujutada, et seda saab lahendada äriettevõtete vahel. Selle olukorra ainsa lahendusena näen muudatusi ressursipoliitikas aastase kaevemahu limiidi osas.

Kas hind, mis on 2,5 korda suurem hinnast, millega müüakse põlevkivi oma tütarettevõtetele, on sätestatud mingi dokumendiga? Kas VKG-le 2,5 korda kallimalt müüdava põlevkivi kvaliteet on sama, mis Narva elektrijaamades kasutatava põlevkivi kvaliteet?
Kiviteri tüüpi vabrikud kasutavad suurema tüki suurusega ja 35% kõrgema kalorsusega põlevkivi. Seega kui Eesti Energia enda vabrikutele müüb madalama kalorsusega põlevkivi 12-13 eurot tonn, siis oleks kalorsuse järgi maksimaalselt õigustatud 17 eurone hind tükikivile. Meie aga oleme sunnitud ostma 35 euroga. Seejuures suudab VKG ise oma kaevandusest kaevata 15 euroga. Paradoksaalne ongi see, et vaatamata põlevkivi olemasolule tuleb riigis sulgeda töötavad põlevkivivabrikud ja koondada inimesed. Seda kõike ainult riikliku ressursipoliitika tulemusena.

Aruannetest nähtub, et vastavalt laenulepingutele peab VKG tasuma laene ja intresse järgmiselt: 2015. aastal 50 ja 2016. aastal 60 mln. eurot. Kas põlevkivi sisseostuhind ning põlevkivi kaevandamise piirang olid aktuaalsed VKG laenude võtmisel? Kas sisseostuhindade kasvu ja naftahindade kukkumise riskid olid arvestatud, kui otsustati laen võtta?
Nagu eelnevalt öeldud, on VKG juba aastaid vaielnud põlevkivi hinna osas ja soovinud oma kaevandust täisvõimsusel koormata. Juba 2011. aastast on Konkurentsiametis menetlus põlevkivi turu osas.

2013. aasta aruandes märgib kontsern, et naftahinnad langevad, aga tootmiseks vajalik toormaterjal kallineb. Miks otsustati sulgeda tehased just nüüd, pärast Eesti Energia juhtkonna vahetust?
Eesti Energia juhatuse vahetusega ei ole midagi pistmist. OPEC kogunes 27. novembril ja otsustas jätta muutmata tootmiskvoodid. See on selge signaal turule, et nafta maailmaturu hinnad langevad veel pikema perioodi jooksul. Eesti Energiast ostetava põlevkiviga töötab VKG alla muutuvkulude piiri. Sellisel moel tuleb peale maksta igale tonnile toodetud õlile. Sedasi seatakse ohtu ülejäänud 2100 inimese töökohad. Vabrikute sulgemise otsus tuli teha kiiresti, et säilitada ettevõtte likviidsus.

Kiviteri tehaste sulgemise korral jääb riigil saamata 15 miljonit eurot maksutulu. Millise perioodi eest see maksusumma on arvestatud?
See on 2015. aasta number. Igal aastal riigi maksutulu suureneb, edaspidi kasvab riigi maksutulu 3-5% aastas.

Juhul kui naftahind jääks samale tasemele, millal tehaste moraalne ja tehnoloogiline vananemine sunniks neid sulgema?
Vabrikud konserveeritakse ja neid ei sunni vanus sulgema. Vabrikud on väga heas seisukorras, sest nende töö jätkumisse on VKG investeerinud sadu miljoneid eurosid. Tegu on kõige kapitali efektiivsemate vabrikutega ning kindlasti ei vasta tõele, et tehased suleti seetõttu, et nad on ebaefektiivsed. Sulgemise põhjus on ainult see, et põlevkivi tooraine on ligi 2,5 korda kallim kui eelmise kriisi ajal.

2013. aastal oli eksport kontserni kogumüügist 70 %. Kas on langenud nõudlus põlevkiviõli järele välisturgudel? Kas on kukkunud hinnad?
VKG õlid on maailma tooraineturu osa ja nõudlus nende järele ei ole kukkunud. Hinnad samas on otseselt mõjutatud maailma naftaturu hindadest. Seega 40%ne nafta hinnalangus on täpselt sama võrra mõjutanud ka meid.

Ütlesite, et riik on piiranud VKG kaevemahtu enda kaevnadustest 2,7 miljoni tonniga. Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016 – 2030 eelnõu kohaselt ei ole ükski kaevandamisloa omanik siiani ära kaevandanud põlevkivi kaevandamise lubatud maksimaalset aastamäära. Tabelist nähtub et VKG Kaevandused OÜ kaevandas 2012. aastal 40% ja 2013. aastal 85% (2,34 miljonit tonni) lubatud põlevkivist. Milline on VKG Kaevanduste maht käesoleval aastal? Kas 100 % on juba kaevandatud?
President Toomas Hendrik Ilves avas pidulikult VKG Ojamaa kaevanduse alles 31. jaanuar 2013. Seega esimene tegevusaasta ei ole mingil moel näitlik. Esimestel kuudel suurendati alles tootmismahte ja teisest poolaastast töötas kaevandus täisvõimsusel.

Eesti Energia uus juht Hando Sutter ütles Delfile, et VKG on sõlminud Eesti Energiaga aasta tagasi viie aastase lepingu põlevkivi tarneks fikseeritud hinnaga, kusjuures see fikseerimine viieks aastaks oli pigem VKG initsiatiiv, kuid ta on valmis arutama uusi ettepanekuid. Miks otsustasite tehased ikkagi sulgeda, mitte peatada? Eesti Energia on ju valmist hindade osas läbirääkimisi pidama?
Kuna Eesti Energia on põlevkivi turul turgu valitsev ettevõte, siis on VKG seisukoht olnud kogu aeg, et Eesti Energia peab võrdselt kohtlema nii kontserni siseseid kui ka väliseid tarbijaid. Kuna VKG-l ei ole muud võimalust puudu olevat kivi saada, siis põlevkivi lepingu sõlmimine antud tingimustel 2013. aasta suvel oli pealesunnitud hinna tingimustel. VKG lepingu allkirjastamise järgselt kohe vaidlustas nii meedias kui konkurentsiametis Eesti Energia poolt peale surutud kõrged hinnad.

Osale arutelus

  • Anastasja Tido

Toetajad

Seotud lood

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Coma Investing otsib EKSPORDIMÜÜGIJUHTI

M-Partner HR OÜ

31. august 2017

Otto Bock Estonia otsib NÕUDLUSE PLANEERIMISE JA KLIENDIHALDUSE JUHTI

Tammiste Personalibüroo OÜ

10. september 2017

NPM Silmet otsib TEHNIKAVALDKONNA HOOLDUSJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

Käsi­raamatud