Juunis kasvas kaupade eksport ja import 15%

Eesti puidu ja puittoodete import kasvas eelmisel aastal ekspordist märksa kiiremini. Euroopa saetööstuste liidu EOS värske raport kirjeldab Eestit riigina, kus välismaalt ostetud saematerjal on oluline sisend suurema lisandväärtusega toodete valmistamiseks. Ehitusturu nõrkus tähendab aga, et kogu olemasolev järeltöötlemisvõimsus ei ole endiselt rakendust leidnud.

Eesti kaupade eksport kasvas mais aastaga 9 protsenti ja import 4 protsenti. Jooksevhindades eksporditi kaupu enam kui 1,7 miljardi euro ning imporditi enam kui 1,9 miljardi euro väärtuses. Kaubavahetuse puudujääk vähenes aastaga 63 miljoni euro võrra 224 miljoni euroni.

Eesti kaupade eksport kasvas mais aastaga 9 protsenti ja import 4 protsenti, kuid ökonomistide hinnangul ei näita jooksevhindades kasv veel tööstuse selget mahu taastumist. Väliskaubanduse numbreid tõstsid eeskätt kallinenud energia- ja toormekaubad ning reekspordi suur roll.

Tööstusettevõtete eksporditellimused küll suurenevad ja nõudlus võimaldab ka tootmismahte kasvatada, ent samas on väliskeskkonnas varasemast selgelt rohkem riske, mis võivad tegelikku olukorda halvemuse poole pöörata, kirjutab Swedbanki peaökonomist aprilli kaubandusandmeid kommenteerides.

Tootmise efektiivsust otsides vaadatakse suuri seadmeid, energiakulu ja tööjõudu. Samal ajal võivad sajad väikesed korduvad tegevused neelata iga päev töötunde. Tööstuslik markeerimine on üks selline protsess, ent siin ei piisa ainult kiirusest. See, mis saab detailile sekunditega, peab mõnikord püsima seal aastakümneid.