Elering saab riigilt 45 miljoni eurose kapitalisüsti
Eelmisel nädalal käis järgmise aasta eelarvekavandi varjus valitsusest läbi lisaeelarve eelnõu, millle järgi suurendab kliimaministeerium riikliku võrguhalduri Eleringi aktsiakapitali 45 miljoni euro võrra.
Elering esitas Konkurentsiametile kinnitamiseks metoodika, millega jaotatakse elektrisüsteemi tasakaalustamise kulud alates 2026. aastast tootjate ja tarbijate vahel. Uue korra järgi katavad kuludest 40% elektritootjad ja 60% tarbijad. Kui amet annab metoodikale heakskiidu hiljemalt oktoobri lõpuks, kajastub uus tasakaalustamisvõimsuse tasu esmakordselt 2026. aasta veebruaris elektriarvetel.
Eleringi puhaskasum langes tänavu esimesel poolaastal 6,3 miljoni euroni, jäädes eelmise aasta sama perioodi tulemusele 4,3 miljoni euro võrra alla. Ettevõtte sõnul avaldab kasumlikkusele survet võrguteenuste tulude vähenemine ja kasvavad kulud energia varustuskindluse tagamiseks.
Elering esitas Konkurentsiametile taotluse elektri ülekandeteenuse hinna tõstmiseks, mis võib alates 2026. aasta algusest kergitada elektrienergia koguhinda ennekõike suurtootjatele ja jaotusvõrgu ettevõtetele. Ettevõtte hinnangul on tariifimuutus vältimatu, et katta viimaste aastate investeeringute, hoolduse ja varustuskindluse tagamise kulude kasv.
Kasutatud tootmisliini ost võib olla mõistlik viis tootmisvõimekuse suurendamiseks. Samas ei tähenda kasutatud seade lihtsalt liini lahtivõtmist, transportimist ja uues kohas kokkupanekut. Kui uus tootmishoone, tehnosüsteemid ja tootmise töökorraldus erinevad varasemast, muutub kolimine terviklikuks tehniliseks projektiks.