“Kaitsetööstuspargi rajamine on Eesti jaoks oluline nii julgeoleku kui ka majanduse elavdamise vaatest. Hetkel on riik planeerinud Pärnumaale kaitsetööstuspargi baastaristu rajamiseks investeerida vähemalt 50 miljonit eurot, eraettevõtete endi investeeringud võiksid jääda suurusjärkku 200-300 miljonit eurot, mis panustab omakorda kohaliku piirkonna ja kogu Eesti majandusse,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur teates, kelle sõnul mõistab kaitsevaldkond, et kaitsetööstuspargil on mõju kohalikule keskkonnale.
Seotud lood
Valitsus otsustas suunata ligi 200 miljonit eurot Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondide kasutamata vahenditest kaitsevõime tugevdamiseks. Sellest 23,8 miljonit eurot investeeritakse Eesti kaitsetööstuse tootearenduse toetamisse, et kasvatada sektori ekspordipotentsiaali ja edendada innovatsiooni.
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus kuulutas välja valikpakkumise ettevõtetele, kes soovivad Pärnumaale Ermistu piirkonda rajatavas kaitsetööstuspargis hakata tootma laskemoona, lahingumoona, sõjalist lõhkematerjali, lõhkeainet või nende komponente. Pakkumiste tähtaeg on 15. juuni, tootmisega soovitakse algust teha hiljemalt 2027. aasta alguses.
“Kaitsetööstuspark peaks meil täna juba olemas olema, mitte alles 2027”
Kaitsetööstusfirma Milremi asutaja ja juht Kuldar Väärsi keskendub praegu ettevõtte pikaajalisele strateegiale ja valmistab ette viie aasta pikkust arengut. “Aastal 2030 oleme globaalne liider maismaarobootika terviklahenduste turul,“ märgib tippjuht, kelle sõnul on just 2025. aasta ettevõtte jaoks murranguline.
Ehitusfirma NOBE rajas koostöös tellija Airport Cityga Tallinna lennujaama lõunaküljele ühe viimaste aastate tehniliselt keerukama tööstushoone Eestis – lennukihoolduskompleksi rahvusvahelisele lennundusettevõttele Magnetic MRO. Väljakutseks olid üle 40-meetrised kandepostideta silded, ulatuslik pinnasevahetus, ülim ehitustäpsus ning hoone vastavus eriti rangetele lennundusohutus- ja konstruktsiooninõuetele. Projektis lõi kaasa enam kui 80 koostööpartnerit.
Enimloetud
3
4
Viimased uudised
Investeeringud uutesse tehastesse kokku on pea 330 miljoni eurot
Raha võlakirjade tagasi maksmiseks puudub
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele