Euroopa Liidu uus eelarve- ja põllumajanduspoliitika seab ohtu toidujulgeoleku ja tööstuse konkurentsivõime

Meil on juhtimiskriis, mis väljendub selles, et pikalt on tegeletud eitamisega, ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp eelmisel nädalal toimunud toiduliidu aastakonverentsil. „Me peame reageerima, aga me ei tee seda,“ lisas ta.

Eesti toidutööstus seisab silmitsi mitme samaaegse kriisiga, mis seavad kahtluse alla sektori senise jätkusuutlikkuse. Toiduliidu volikogu esimees Veljo Ipits rõhutas Toiduliidu aastakonverentsil, et olukorra leevendamiseks on vaja kiiret ja sihipärast riigi sekkumist.

Toidutööstus ei tohi uues koalitsioonileppes olla tagareas – see on strateegiline sektor, mis ei talu pidevat eksperimentaalset poliitikat, ebastabiilseid maksuskeeme ega Euroopa Liidu nõudeid ületavaid siseriiklikke regulatsioone, kirjutab Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.

„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.