KÜSITLUS | Millised küberründed on teie firmat tabanud, mida olete neist õppinud?
Äripäev ja tööstusuudised.ee otsivad õpetlikke juhtumeid. Näiteks sai üks Eesti tööstusfirma oma pikaajaliselt koostööpartnerilt Šveitsis e-kirja koos arve ja teatega arveldusarve muutumisest. Eesti raamatupidaja tasus lisatud arve ja üllatus, kui Šveitsist tuli peagi meeldetuletus laekumata arve kohta. Nii kaotati küberpetturitele 5-kohaline summa.
Mullu puutus küberrünnakute või muude küberturbe ohuolukordadega kokku 55% Eesti ettevõtetest, sealhulgas 41% ühe korra ja 14% korduvalt, selgus värskest uuringust. Kõige levinumad ohud olid petu- või õngitsuskirjad, otsest kahju tekitavad viirused ja pahavara ning robotvõrgustikega seotud ohuolukorrad. Samas oli eelmisel aastal võrreldes varasemaga enam ettevõtteid, mis puutusid kokku teenustõkestusrünnakutega (DDoS) ning sagedamini esines ka andmelekkejuhtumeid.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.