Digitaliseerimine ei ole ammu enam tundmatuna kõlav võõrsõna, vaid puudutab täna juba kõiki tööstusettevõtteid. Kas aga siin rakendada eestlaslikku “tark ei torma” printsiipi või käärida kohe käised üles? Oma kogemusi jagasid Äripäeva raadio saates “Fookuses: tark tööstus” plastitööstuse Pipelife Eesti juht Anti Orav, Eleringi digitaliseerimise juht Georg Rute ja IT-ettevõtte FlowIT juht Andres Aavik.

- Eleringi elektrijaotusvõrku on liidetud tuhandeid tootmisüksuseid, kellega suhtlemine eeldab digitaalseid lahendusi.
- Foto: Andras Kralla
Kui Georg Rute kolm aastat tagasi Eleringiga liitus, oli tema esimeseks ülesandeks digitaliseerimise poliitika loomine. “See võttis kuus kuud, millest kolm kuud vaidlesime digitaliseerimise definitsiooni üle. Jõudsime tulemuseni, et digitaliseerimine on protsess, mille käigus võtame kasutusse infotehnoloogilisi lahendusi, et suurendada tõhusust ja viia ellu uusi initsiatiive.”
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tööstusettevõtte tööprotsesside edukus algab töökindlatest ja vastupidavatest seadmetest. Lahendused, mis taluvad äärmuslikke töötingimusi ning toetavad kiiret ja täpset andmetöötlust, muudavad igapäevaprotsessid sujuvamaks ja efektiivsemaks. Tööstusseadmed aitavad vähendada seisakuid, tõsta tootlikkust ja kindlustada tööprotsesside sujuvuse ka karmides oludes ‒ olgu tegemist laohalduse, tootmise, toodete etiketeerimise või andmesisestuse ja -vahetusega.