Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Digitaliseerimise tegelikkus: 80% protsesside paremat läbimõtlemist, seejärel tehnoloogia

Digitaliseerimine ei ole ammu enam tundmatuna kõlav võõrsõna, vaid puudutab täna juba kõiki tööstusettevõtteid. Kas aga siin rakendada eestlaslikku “tark ei torma” printsiipi või käärida kohe käised üles? Oma kogemusi jagasid Äripäeva raadio saates “Fookuses: tark tööstus” plastitööstuse Pipelife Eesti juht Anti Orav, Eleringi digitaliseerimise juht Georg Rute ja IT-ettevõtte FlowIT juht Andres Aavik.
Eleringi elektrijaotusvõrku on liidetud tuhandeid tootmisüksuseid, kellega suhtlemine eeldab digitaalseid lahendusi.
  • Eleringi elektrijaotusvõrku on liidetud tuhandeid tootmisüksuseid, kellega suhtlemine eeldab digitaalseid lahendusi.
  • Foto: Andras Kralla
Kui Georg Rute kolm aastat tagasi Eleringiga liitus, oli tema esimeseks ülesandeks digitaliseerimise poliitika loomine. “See võttis kuus kuud, millest kolm kuud vaidlesime digitaliseerimise definitsiooni üle. Jõudsime tulemuseni, et digitaliseerimine on protsess, mille käigus võtame kasutusse infotehnoloogilisi lahendusi, et suurendada tõhusust ja viia ellu uusi initsiatiive.”

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 28.04.26, 08:45
Reaalajas andmed kui konkurentsieelis: kuidas nutikas andmekogumine hoiab tootmise ja logistika liikumises
Tootmises ei määra kiirust enam ainult masinad, vaid see, kui kiiresti ja täpselt liiguvad andmed. Kui info ei jõua õigel ajal õigesse kohta, muutub ka kõige paremini üles ehitatud protsess ebaefektiivseks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele