Digitaliseerimine ei ole ammu enam tundmatuna kõlav võõrsõna, vaid puudutab täna juba kõiki tööstusettevõtteid. Kas aga siin rakendada eestlaslikku “tark ei torma” printsiipi või käärida kohe käised üles? Oma kogemusi jagasid Äripäeva raadio saates “Fookuses: tark tööstus” plastitööstuse Pipelife Eesti juht Anti Orav, Eleringi digitaliseerimise juht Georg Rute ja IT-ettevõtte FlowIT juht Andres Aavik.
Eleringi elektrijaotusvõrku on liidetud tuhandeid tootmisüksuseid, kellega suhtlemine eeldab digitaalseid lahendusi.
  • Eleringi elektrijaotusvõrku on liidetud tuhandeid tootmisüksuseid, kellega suhtlemine eeldab digitaalseid lahendusi.
  • Foto: Andras Kralla
Kui Georg Rute kolm aastat tagasi Eleringiga liitus, oli tema esimeseks ülesandeks digitaliseerimise poliitika loomine. “See võttis kuus kuud, millest kolm kuud vaidlesime digitaliseerimise definitsiooni üle. Jõudsime tulemuseni, et digitaliseerimine on protsess, mille käigus võtame kasutusse infotehnoloogilisi lahendusi, et suurendada tõhusust ja viia ellu uusi initsiatiive.”

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 26.06.26, 13:15
Tõstelahendused peavad aitama vältida ettevõtete kõige kallimat kulu – seisakuid
Ehitus-, tööstus- ja logistikasektoris räägitakse täna palju efektiivsusest, kuid praktikas määravad töö tempo sageli hoopis seadmed, mille töökindlusest sõltub kogu objekti või tootmise sujuvus. Kui tõstuk seisab, töö katkeb või masin ei vasta töötingimustele, ei tähenda see ettevõtte jaoks ainult tehnilist probleemi, vaid otsest rahalist kulu, venivaid tähtaegu ja suuremaid riske tööohutusele.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele