Autor: Tööstusuudised.ee • 19. juuni 2020

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem selgitas, et CERNiga koostöö aitab avada Eesti ettevõtetele uksi mujal maailmas ning laiendab oluliselt nende võimekust olla edukas rahvusvahelistes hangetes ning kasvatada ekspordivõimekust.

„Eestile on CERN olnud oluline koostööpartner pea 25 aastat, kuid oleme peamiselt koostööd teinud eksperimentaalsete ja teoreetiliste uuringute vallas. See on paraku märgatavalt piiranud laiemate ettevõtluskontaktide loomist ega ole võimaldanud meie ettevõtetel CERN-i hangetel ja nendega seotud tehnoloogiate väljatöötamise projektides osalemist. Nüüd saame aga suurendada just majandusliku ja tehnoloogiaalase koostöö osakaalu, sest lisaks suurele teaduskeskusele on CERN ka tehnoloogia arenduse keskus, kellele kuulub suur patentide portfoolio,“ ütles Siem.

Siem selgitas, et CERN-iga koostööd tegevad ettevõtted saavad CERNi templi ehk nn stamp of approval’i, mis näitab, et antud ettevõte omab piisavat kompetentsi ja võimekust, et teha CERN-iga koostööd. „See koostöötempel avab kindlasti meie ettevõtetele uksi mujal maailmas. Samuti suurendab rahvusvahelisel tasemel hankes osalemine ja selle võitmine ettevõtete oskusvõimekust ning šansse ka edaspidi rahvusvahelistel hangetel edukas olemiseks,“ lisas Siem.

Siem märkis, et lisaks Eesti ettevõtete võimalusele CERN-i oma tooteid ja teenuseid müüa, kaasneb liitumisega ka väga oluline võimalus kasvatada meie inimeste teadmisi ja ekspertiisi.

„Kuna CERN palkab oma personali hulka vaid liikmesriikidest, tekib Eesti tippekspertidel väga hea võimalus maailma teaduse tippkeskuses töötamiseks. Eestist pärit insenerid saavad nüüd ka võimaluse end CERNi kaudu koolitada ja seal stažeerida, et koostööd maailmatasemel ametikaaslastega suurendada.“

Eesti ettevõtjate kontaktpunktiks CERNiga saab EAS. EASi ettevõtluse keskuse juhi Tanel Rebase sõnul on CERNi koostööprojektide kaudu välja töötatud tehnoloogiad ja innovatsioon otseselt kasutatavad teistes valdkondades, sh tööstuses. „Suurt koostööpotentsiaali näeme näiteks IT ja elektroonikasektoril, aga ka laiemalt uute ja kõrgtehnoloogiate baasil töötavatel ettevõtetel. Mõned konkreetsemad näited, kes võiksid CERNiga ühiseid arendamisvõimalusi leida on GScan, Skeleton, Artec Design, Testonica, Estel ja Silmet,“ loetles Rebane.

Eesti assotsieerunud liikmelisus kestab 2-5 aastat, misjärel Eestist saab organisatsiooni täisliige. Kui assotsieerunud liikmena ei tohi Eesti tulud liikmemaksu ületada, siis täisliikmeks saades see piirang kaob, samuti saab Eesti hääleõiguse CERNi Nõukogus.

Eesti osaleb CERNi tegevuses koostöölepingu alusel alates 1996. aastast. Peamiselt osalevad Eesti teadlased CERN-i eksperimentaalsetes ja teoreetilistes osakeste füüsika uuringutes. Lisaks koolitatakse Eesti üliõpilasi ja füüsikaõpetajaid suvekooli raames. Eesti insenerid on olnud tööl CERN-i infotehnoloogia osakonnas.

Eesti esitas ametliku liitumistaotluse 5. septembril 2018. aastal, millele CERN andis positiivse vastuse liitumisläbirääkimiste alustamiseks 9. aprillil 2019. Vabariigi Valitsus kiitis Eesti assotsieerunud liikmeks saamise lepingu heaks 6. veebruaril 2020. Pärast lepingu allkirjastamist CERN-iga läheb leping Riigikokku ratifitseerimisele, mis saab tõenäoliselt toimuma sügisel.

CERN asutati 12 asutajaliikme poolt 29. septembril 1954. Praeguseks on CERN-il 23 liiget, lisaks 8 assotsieerunud liiget ja vaatlejaliikmed, sh USA, Jaapan, Euroopa Liit ja Venemaa. Organisatsiooni eesmärk on tagada Euroopa riikide koostöö tuumauuringute vallas ja selleks vajaliku tehnoloogia (sh infotehnoloogia) väljatöötamine.