Tundub ju elementaarne, et toidupoodi minnes on hakklihapakk riiulil alati olemas. Aga isegi koroonakriisi puhkedes ei tekkinud üldiselt olukorda, kus riiulid oleksid tühjad olnud. Toiduainetööstuses tuli aga aina karmimaid ohutusnõudeid järgides tööd edasi teha. Kogemusest, kuidas uue reaalsusega toidutööstuse eesliinil kohaneti, räägib Eesti suurima toidutööstuse HKScan Estonia juhatuse esimees Anne Mere.
Toidutööstuse eesliin on üks paljudest töökohtadest, mis eeldab füüsilist kohapeal viibimist. Igapäevane töö lihatööstuse tootmisliinil tähendab näiteks liha lõikamist, kaalumist, toodete valmistamist, pakendamist ja omakorda pakendatud lihatoodete komplekteerimist kauplustesse saatmiseks. Seda peab tegema hoolimata sellest, kas on tavaline argipäev või eriolukord. Toidutööstus pingutab pidevalt selle nimel, et seada oma töötajate ja tarbijate tervis esikohale ning seejuures kõiki ettevaatusabinõusid täita. Kuigi koroonakriis ei toonud tootmisliinidel töötavatele inimestele totaalselt erinevaid tööpraktikaid, siis sellele vaatamata tõhustas HKScan ka oma vastavaid ohutus- ja turvameetmed märgatavalt
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti tööstus seisab silmitsi paradoksiga – tööd ja tellimusi justkui jagub, kuid inimesi, kes need ära teeksid, mitte. Eriti terav on puudus kvalifitseeritud oskustöölistest nagu keevitajad ja CNC-pingi operaatorid, kelle leidmine kohalikult tööturult on muutunud pea võimatuks. “Spetsialistide puudus on jätkuvalt kõrge – uusi inimesi ei tule piisavalt peale ja samal ajal liigub kogenud tööjõud pensionile,” selgitab olukorda Hansavesti asutaja Janek Sirg.