Harro Puusild • 23 jaanuar 2020

Põhjala Pruulikoda digitaliseerib minimaalsete kuludega

Kui digitaliseerimise puhul võib paljudel tootjatel olla eelarvamus, et tegemist on pigem kalli arendustööga, siis Põhjala Pruulikoja omanikeringi kuuluva Tiit Paananeni sõnul on nemad suutnud seda teha minimaalsete kuludega. Kuidas?

Põhjala pruulikoda Noblessneris  Foto: Liis Treimann

“Ärge jääge ootama IT-meeste või IT-ettevõtete taha oma süsteemide arendamisel. Tänapäeval on teenuste pakkujatel olemas väga korralik dokumentatsioon, mida järgides on võimalik üles ehitada prototüüp-süsteemid, mis on siiski oluline edasiminek võrreldes käsitsi täidetava Exceliga,” soovitab Tiit Paananen ka teistele tootjatele.

Järgneb intervjuu Tiit Paananeniga.

Põhjala Pruulikoda on oma tehast digitaliseerinud ja kasutab juhtimises ära ka andmeid. Kui minna korra algusesse, siis kuidas võtta kokku ettevõtte “digiteekond”?

Meie “digiteekond” on olnud äärmiselt pragmaatiline. Kõik lahendused peavad töötama pilves, oma IT-infrat omame minimaalselt ja oluline on, et kõik töötajad saaksid IT-teenuseid kasutada n-ö iseteeninduse põhimõttel.

Õlle tootmiseks tarvilikku taskukohast tarkvara on maailmas vähe, aga saime oma tootmisprotsessi kirjeldatud juba varasemalt kasutusel olnud Eetasofti EEVAs. Kuigi tegemist on üsna pikalt Eestis kasutusel olnud tarkvaraga, siis meile meeldis, et EEVA pakub API kihti, mille kaudu saab vajadusel tõmmata andmeid välistesse andmebaasidesse. Paar nädalat õhtuti pusimist ning meie müügi-, lao- ja finantsandmed olid olemas oma andmebaasis, mis “elab” Amazon Web Services pilves. Serveri rent on 10 eurot kuus.

Siinkohal on vaja rõhutada, et süsteemi ehitades olid minu progemiskogemused väga roostes ja ehitasin kogu süsteemi uuesti õppides ja dokumentatsiooni järgi.

Milliste lahendusteni olete hilisemates faasides jõudnud?

Nüüd oli vaja andmetest saada informatsiooni. Kuigi ka EEVA pakub raporteid, siis andmete väärtus kasvab neid visualiseerides. Selleks võtsime kasutusele kolm erinevat vabavaralist andmete visualiseerimise tööriista: Redash, Grafana, AWS Quicksight. Erinevad platvormid võimaldavad erinevaid vaateid. Kasutajaid ettevõttes on 10 ringis ja seetõttu on ka kulud väikesed. Kogu andmeladu maksab meile praegu 30 eurot kuus.

Edasi on juba üsna lihtne. Mõne SQLi lausega võib nimetatud platvormidel genereerida väga huvitavaid analüüse. Jälgime kliendi ostukäitumist, müügi statistikat, tootmise näitajaid, finantsandmeid jms.

Oleme arenenud ja täna kasutavad andmeid erinevad osakonnad. Kui varem üritas müügiinimene ise Excelis analüüsi leiutada, siis nüüd on kõik vajalik olemas süsteemis, mis ennast automaatselt värskena hoiab.

Kuidas käib andmete kasutamine ehk milliseid otsuseid saate tänu andmetele täna teha?

Eelarvestamine, müügi planeerimine, kliendi ostukäitumise analüüs, tootmise planeerimine. Jälgime iga õlle laojääki, tellitud hulka, müügi kiirust, laojäägi lõppemise kuupäevi, uue partii valmimise kuupäevi jne.

Kuidas ettevõtte digitaliseerimine jätkub?

Erinevate funktsioonide meetrikute standardiseerimine, eesmärkide seadmine vastavalt meetrikutele. Masinõppe kasutamine kliendi ja tootmise statistika alusel ennustuste tegemiseks. Meil on juba praegu tänu AWS Quicksightile kasutusel paaris kohas n-ö predictive analytics masinõppe algoritmid, mis aitavad ennustada meetrikuid tulevikuks.

Andmeallikate lisamine ja andmelao kihi parendamine. Kasutuse jälgimine ja tööprotsesside automatiseerimine, mis toob juurde uusi võimalusi andmeid koguda ja analüüsida.

Proovime kasutada automatiseerimisel n-ö no code/low code lähenemist, kus teenuseid loovad ja neid integreerivad inimesed, kellel ei ole programmeerimise kogemust.

Digitaliseerimise puhul kardetakse, et see võib osutuda päris kalliks. Mida näitavad Põhjala kogemused, millised on olnud teie investeeringud?

Tänu pilvetehnoloogiatele on igakuine kulu mõnikümmend eurot, mida toetan mina mõned tunnid kuus, ehk kulud on minimaalsed. Hinnanguliselt olen nelja aasta jooksul investeerinud süsteemi ehitamisse ja ülalhoidu kokku mõned kuud.

Millist nõu võiks anda teistele tootjatele, kes ühel või teisel põhjusel veel digitaliseerimisse nii tõsiselt ei suhtu?

Ärge jääge ootama IT-meeste või IT-ettevõtete taha oma süsteemide arendamisel. Tänapäeval on teenuste pakkujatel olemas väga korralik dokumentatsioon, mida järgides on võimalik üles ehitada prototüüp-süsteemid, mis on siiski oluline edasiminek võrreldes käsitsi täidetava Exceliga.

Näen tugevat trendi, kus IT-valdkonda sisenemise barjäär läheb aina madalamaks ja tulevikus kirjutame kõik dokumentide asemel teenuseid, millel on standardsed andmete salvestamise võimalused.

Jaga lugu:
TÖÖSTUSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad tööstusuudised igal nädalal enda postkasti.

Tööstusuudised.ee toetajad:

Harro Puusild
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Rain Jüristo
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077