Kuidas Salvest tarnijaid hindab?
Salvesti logistika- ja ostujuht Kristo Raud avaldas 16. oktoobril ostujuhtimise aastakonverentsil peetud ettekandes, et järgmisel aastal plaanib ettevõte hakata auditeerima ka oma transpordi- ja logistikapartnereid.
Kristo Raud rääkis 15. Ostujuhtimise aastakonverentsil sellest, kuidas toidutootja Salvest oma tarnijaid hindab. Ta selgitas, et Salvestil on kokku 160 tarnijat, kellest 130 varustavad toorainega ning 30 materjali ja pakenditega. “Meil kehtib 80/20 reegel ehk 40 tarnijalt ostame 80% kogumahust,” avaldas Raud.
“Kõige suurem tarnija on meil üks pakenditarnija, kellelt ostame 70 rida erinevaid tooteid. Enamik meie tarnijatest jäävad aga 5–15 osturea vahele. Kuus on keskmiselt 500–600 osturida ehk keskmiselt 27 rida päevas, mis jaguneb siis kolme ostuspetsialisti peale ära,” rääkis Raud.
Abiks on messid ja soovitused
Salvest leiab oma tarnijad põhiliselt messidelt. “Käime ise messidel ja oleme ostuosakonnaga kohal. Saame sealt päris palju häid kontakte, mis ei ole leitud kuidagi guugeldades või tulnud telefoni teel. Saame messidel (otse) rääkida ja see on meie jaoks põhiline,” sõnas ta.
Teine oluline abimees tarnijate leidmisel on koostööpartneritelt saadud soovitused ja kontaktid. Raud tõi näite olukorrast, kus ettevõttel oli vaja maheliha, mida on suhteliselt keeruline leida. “Helistasime oma Hollandi ja Belgia tarnijad läbi ja palusime otsida. Nad helistasid päris mitu firmat läbi ja see oli meie jaoks selline usaldusväärsuse küsimus, sest nad enne uurisid, kas neil üldse on mingeid kontakte, mida Salvestiga jagada.”
Mõned Eesti köögivilja pakkujad ka helistavad või saadavad oma päringuid e-kirja teel.
Koostöö algus
Kui Salvest mõne uue tarnijaga koostööd alustab, palub ettevõte uuel tarnijal kõigepealt saata Salvesti nõuetele vastav spetsifikatsioon. “Meil on igale toorainele määratud oma spetsifikatsiooninõuded. Kui see meile sobib või oleme selle vastavusse viinud, siis küsime näidise, mille põhjal teeme katsetuse, kas sobib või ei sobi. Siis laseme igal tarnijal ära täita riskianalüüsi küsimustiku,” selgitas Raud protseduure.
Pärast seda annab Salvesti kvaliteediosakond hinnangu, kas tarnija sobib või mitte. Raud selgitas, et ette tuleb ka olukordi, kus näidis ja spetsifikatsioon küll sobivad, kuid seejärel selgub mõni detail, mistõttu toodang ikkagi ei sobi. “Siis läheb meil raskeks, aga enamasti jõuame ikka kokkuleppele. Kui kõik see on valmis, sõlmime tarnijaga lepingu. Oleme viimasel ajal liikunud sinnapoole, et ilma lepinguta me väga midagi ei osta.”
Kuidas tarnijat hinnatakse?
Kui leping tarnijaga on sõlmitud ja kaubad hakkavad tulema, siis alustab Salvest ka saabuva kauba hindamisega. Igale sissetulevale kaubale määratakse hinne 1–5 palli süsteemis. Kui hinne on 4 või 5, siis saab hindav meeskond ise hinde määrata ja paika jätta. Kui hinne on 1, 2 või 3, siis tuleb kohale kutsuda kõik osapooled, et otsustada, mida selle tooraine või pakendiga peale hakata.
“Kas saame seda kasutada või saadame tagasi? Või ei lähe see üldse tootmisse? Kui hinne on 4 või 5, siis saame toorainet enamasti kasutada ja tootmisse võtta,” täpsustas Raud.
Järgmiseks hinnatakse kauba markeeringut. Ettevõte paneb kirja, kas saabunud pakendil on kogu vajalik info peal, kas “parim enne” kuupäev ja korrektne nimetus on peal, ning kas pakend on üldse puhas ja ilusasti ladustatud.
Vaadatakse ka seda, kas transpordi tingimused on korrektsed – näiteks auto puhtust. “Meil on tulnud ka nii, et tellime endale maasikapüree, mis saabub koos veoauto rehvidega. See on meie jaoks natuke probleem ja see ei ole okei,” sõnas Raud.
Oluline on ka temperetuur – Salvest mõõdab nii auto kui kauba temperatuuri. “Võtame kauba maha ja mõõdame termomeetriga, mis on kauba temperatuur. Üks on see, mis auto sinna tuleb – see võib olla väga ilus ja ümber laetud, aga kauba enda temperatuur on siis juba muutunud. Auto numbri paneme kirja, et teaksime pärast, mis autoga on tuldud,” sõnas Raud.
Korra aasta hinnatakse kõiki
Salvest hindab korra aastas kõiki tarnijaid ja arvutab välja keskmise hinde, mis arvutatakse kvaliteedi ja tarnete keskmise hinde alusel. “Siis on tarnete täpsus – kui täpselt tarnija meile kaupa toob või ei too? Palju on neil olnud kvaliteediprobleeme? Palju või kuidas on meil üldse suhtlus tarnijaga – see on meie jaoks väga oluline. Kui meil on pretensioon, siis kuidas ja kas saame tarnijalt vastuse? Kui meil on kvaliteediküsimused, kas me saame vastused ja kui ruttu?”
Üle ega ümber ei saa ka hinnast. “Hinda vaatame turuga võrreldes, aga me ei saa ainult hinda vaadata. Vaadata tuleb ka suurt pilti,” märkis Raud.
Ta lisas, et kui aasta hinnang on kokku pandud, siis tehakse igal aastal ka plaan, mida teha nende tarnijatega, kelle tulemused ei ole parimate killast. “Meil ei ole mingit kindlat numbrit, et kui hinne on alla 4,5, siis hakkame tarnijat välja vahetama või läheme auditit tegema. Kõik sõltub sellest, millised on olnud probleemid ja milline on selle aasta üldine keskmine hinne. Selle hinde põhjal tuleb kaks asja – kas peame selle tarnija välja vahetama või läheme tema juurde auditit tegema.”
Raua sõnul on alati lootus, et see audit on elupäästja – ja vahel ongi, ja vahel ei ole. “Keskmiselt teeme 8–10 auditit aastas, neist 2–3 väljaspool Eestit, 6–8 aga Eestis. Auditis osaleb alati keegi ostu- ja kvaliteediosakonnast. Kvaliteediosakond viib auditi läbi ja ostuosakond on alati kaasas. Kui me läheme väljapoole Eestit, siis viimastel aastatel oleme kaasa võtnud ka kellegi tootearendusest või müügiosakonnast, et infot võimalikult palju üksteisega jagada,” rääkis Raud.
Tarnijaaudit annab Salvestile hea ülevaate olukorrast, sealhulgas tarnijate juhtimissüsteemidest, lisaks saab kohtumisel arutada ka kvaliteediga ja tootearendusega seonduvat. Veel saab jagada ka häid mõtteid, kuidas üldse parendusi teha.
"Meil oli siin hea näide eelmise aasta sügisest. Toodame päris palju lastetoitu ja ostuosakonnale on see paras peavalu, sest mahe- ja lastetoidu sertifikaatidega toorainete leidmine on päris keerukas," tunnistas Raud. "Meie kvaliteediosakond on koostanud pika nimekirja nõuetest, millele peab tooraine vastama. Käisime Hollandis tarnijad auditeerimas ja saime sealt päris palju häid mõtteid, kuidas kogu oma lastetoidusüsteem ümber ehitada ja milliseid nõudeid võiksime kergemaks, milliseid raskemaks muuta."
Otsus küsimuste ja ringkäigu põhjal
Kristo Raua sõnul koosneb Salvesti tarnijaaudit kahest osast.
“Meil on küsimustik, kus on tarnija kohta ports küsimusi, mille kohta loodame vastuseid saada. Seejärel teeme ringkäigu. Kui oleme auditi ära teinud, siis sellele järgneb tarnija hinnang, kus ta saab 100 protsendi skaalal hinnangu ja vastavalt hinnangule tuleb meil otsus, kas saame temaga koostööd jätkata või siis milliseid muudatusi peab tarnija tegema,” selgitas Raud.
Raua sõnul on Salvestil ette tulnud nii kergemaid kui ka väga ekstreemseid auditeid. “Kui me ise arvame, et on mõned kvaliteediprobleemid ja me kõik eksime, siis ostu- ja kvaliteediosakonnaga kohale minnes saame šoki,” tunnistas ta.
Raud avas ettekandes ka Salvesti tulevikuplaane. “Järgmisel aastal oleme plaaninud hakata auditeerima ka oma transpordi- ja logistikapartnereid. Meil on küll leping ja me usaldame neid, aga see, kuidas need kaubad liiguvad ja neid hoiustatakse, on meie jaoks väga oluline,” jätkas ta.
Kaubaauto registreerimisnumber pannakse alati kirja ja kui tarnijaid auditeerima minnakse, on autonumber kaasas. “Ja siis me kontrollime, kas nemad ka teavad, mis autoga kaup meile tuli. On olukordi, kus väidetakse, et kaup on tulnud teise autoga. Selliseid üllatavaid asju me ikka leiame. Öeldakse küll, et temperatuur vastas autos nõuetele, aga kui meie ütleme, et kaup ei tulnudki selle autoga, siis see ei lähe üldse kokku.”
Raud märkis ettekandes lõpetuseks, et Salvestile on oluline nii tarnekindlus kui see, millega kaup kohale tuuakse.
Hea teada!
Salvesti tarnijasuhted
Tarnijaid 160, millest 130 tarnivad toorainet, 30 materjali/pakendeid
Kehtib 80/20 reegel ehk 40 tarnijalt ostetakse 80% kogumahust
70 rida tooteid toob suurim tarnija
Uusi tarnijaid leitakse peamiselt messidelt ja koostööpartnerite kaudu
Koostööd alustades tuleb saata Salvesti nõuetele vastavad spetsifikatsioonid, näidised, tehakse tarnija riskianalüüs ja sõlmitakse seejärel leping
Tööstusuudised.ee toetajad:
