Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tööstuse brutopalk kerkis kolmandas kvartalis ligi 9%
Juulis oli keskmine brutokuupalk 1435, augustis 1365 ja septembris 1389 eurot. Seega teise kvartaliga võrreldes vähenes brutokuupalk 1,6% võrra.
Statistikaameti andmetel oli keskmine palk kolmandas kvartalis 1397 eurot. Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 8,2%. Keskmine brutotunnipalk oli 8,01 eurot, mis on 7% suurem kui möödunud aasta samal ajal.
Palgad langesid peamiselt seetõttu, et ebaregulaarsed preemiad vähenesid 38% võrra. Võrreldes aastataguse ajaga on ebaregulaarsed preemiad tõusnud aga 9% võrra.
Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2018. aasta kolmanda kvartaliga tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk (5,8%).
Keskmine brutokuupalk oli kõrgeim info ja side tegevusalal (2360 eurot), finants- ja kindlustustegevuses (2257 eurot) ning energeetikas (1858eurot).
Võrreldes 2018. aasta kolmanda kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam muudes teenindavates tegevustes, kus see on seni olnud üks madalamaid. Näiteks teenused, mis on seotud organisatsioonide tegevusega, kodutarvete paranduse ja iluteenindusega. Keskmine brutokuupalk vähenes aga mäetööstuse ning veevarustuse; kanalisatsiooni; jäätme- ja saastekäitluse tegevusaladel.
Brutokuupalk oli kõrgeim riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (1723 eurot) ja välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (1650 eurot).
Keskmine brutokuupalk oli kõrgeim Harju (1519 eurot) ja Tartu (1408 eurot) maakonnas ning madalaim Saare (1081 eurot), Valga (1066 eurot) ja Hiiu (1008 eurot) maakonnas. Brutokuupalga aastakasv oli kõige kiirem Põlva (17,4%), Lääne (16,2%) ja Pärnu (13,5%) maakonnas.
Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli 1870 eurot, mis on 7,9% suurem kui eelmise aasta kolmandas kvartalis.
Seotud lood
Metallitööettevõttes Danival MW on keevituse automatiseerimine järgmine samm tootmise kasvatamisel, sest senine võimekus hakkas suuremate tellimuste ja kasvavate mahtude puhul piiriks muutuma. Kolm kevadel kasutusele võetud Yaskawa keevitusrobotit aitavad suurendada tootmisvõimekust ja kvaliteedi stabiilsust, kuid ettevõtte juhi sõnul ei sobi robot kaugeltki iga detaili valmistamiseks.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele