Eestis on mitu plaanitud kalakasvatust purde taha kinni jäänud ja ega kehvades oludes Läänemerre lube anda ei tahetagi. Lahenduseks võiks olla söödava rannakarbi kasvatamine.

- Rootsi St Anna karbikasvanduses on sarnased keskkonnatingimused Eesti merega
- Foto: Jonne Kotta
PRFoodsi kontserni kuuluva Saaremere Kala kalakasvatuse juhi Margus Rebase sõnul on Eestis kalakasvanduseks loa saamine ülereguleeritud ja võrreldes põllumajandustootjatega tunneb ettevõte riigi poolt ülekohut.
PRFoods kavandab praegu mitut uut suurt kalakasvandust, kuid riik ootab, et kasvataja korjaks merest välja sama palju toitaineid, kui sinna kalade kasvatamisel lekib.
Mereinstituudi teadusdirektor Jonne Kotta on veendunud, et juba võrdlemisi väikeste karbikasvatustega saaks kalakasvatusele seatud piiranguid maha, lisaks annaks see tohutu võimaluse toidutööstusele uute tehaste arendamiseks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Võib-olla me ei peaks ootama, kuni mõni välisinvestor on Poolas või Ukrainas püsti pannud probiootikumide tehase, äkki Eestil oleks võimalust midagi enne ära teha," ütles ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui ühe nädalaga laekub keevitajate värbamiskampaaniale 1300 avaldust, võib see kõlada tööandja unistusena. Tegelikult algab aga just siis kõige keerulisem töö, sest tuhandete keskelt on vaja üles leida need, kes mitte üksnes ei soovi keevitajana töötada, vaid kelle teadmised ja oksused päriselt ka tööstusettevõtte nõuetele vastavad. Nii näiteks pääses Hansavesti ühes värbamiskampaanias 1300 huvilisest järgmisse vooru vaid 70. Miks nii väike number?