Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rannakarpidega kalakasvatustele appi: Läänemere päästjad või mõttetu äri?
Eestis on mitu plaanitud kalakasvatust purde taha kinni jäänud ja ega kehvades oludes Läänemerre lube anda ei tahetagi. Lahenduseks võiks olla söödava rannakarbi kasvatamine.
Rootsi St Anna karbikasvanduses on sarnased keskkonnatingimused Eesti merega
Foto: Jonne Kotta
PRFoodsi kontserni kuuluva Saaremere Kala kalakasvatuse juhi Margus Rebase sõnul on Eestis kalakasvanduseks loa saamine ülereguleeritud ja võrreldes põllumajandustootjatega tunneb ettevõte riigi poolt ülekohut.
PRFoods kavandab praegu mitut uut suurt kalakasvandust, kuid riik ootab, et kasvataja korjaks merest välja sama palju toitaineid, kui sinna kalade kasvatamisel lekib.
Mereinstituudi teadusdirektor Jonne Kotta on veendunud, et juba võrdlemisi väikeste karbikasvatustega saaks kalakasvatusele seatud piiranguid maha, lisaks annaks see tohutu võimaluse toidutööstusele uute tehaste arendamiseks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Võib-olla me ei peaks ootama, kuni mõni välisinvestor on Poolas või Ukrainas püsti pannud probiootikumide tehase, äkki Eestil oleks võimalust midagi enne ära teha," ütles ta.
Töökinnas ei kaitse käsi üksnes mustuse ja kriimustuste eest. Tegu on isikukaitsevahendiga, mis peab vastama konkreetse tööga kaasnevatele riskidele, kuid võimaldama samal ajal töötajal oma ülesandeid mugavalt ja täpselt täita. Just kaitse ja kasutusmugavuse seosest sõltub palju see, kas kinnas päriselt ka enda eesmärki täidab.