Kuidas kindlustada tööstust maksmata arvete vastu?

Kuigi väiksemate ja alustavate eksportijate jaoks on oma tehingute või kogu äri kindlustamine üsna uus ja võõras teema, kasutavad kogenud tööstussektori eksportijad oma välispartnerite makseriskide kindlustamise võimalust Rukholmi sõnul juba aastaid. “Üha rohkem ettevõtteid soovib nii Eestis kui ka välisturgudel ambitsioonikamalt oma äri kasvatada, aga samas teha seda turvaliselt - nii et ootamatused tehingut ei nurjaks või laekumata arved ettevõtte majanduslikku seisu ei kahjustaks,” selgitab Rukholm kindlustajate kasvu tagamaad.

4 kontrollküsimust

Rukholmi sõnul oleks tööstusettevõttel vaja oma äripartneritega seotud riskide ennetamiseks mõelda enda jaoks alati läbi neli peamist küsimust, mis aitavad otsustada, kas äritehingu kindlustamine on vajalik. “Esiteks peaks tegema selgeks, kui suur on ühe tehingu võimalik mõju kogu ettevõtte tegevusele. Kui suur tasumata arve või ühe kliendi ootamatu pankrott võivad ettevõtet tõsiselt raputada? Kas selleks summaks on 1000, 10 000 või 100 000 eurot? Võttes suuremaid riske kui hinnatud taluvusepiir, tasub mõelda kindlustamisele. Teiseks tasuks lähtuda sellest, kui pikka tähtaega klient soovib. Sageli on välisturul tavaks pikemad maksetähtajad kui koduriigis - 60, 90 ja isegi kuni 120 päeva pikkused maksetähtajad, mis meie ettevõtetes ebakindlust tekitavad, kuna puudub kindlustunne raha kättesaamise osas sellise pika perioodi jooksul. Mida pikem maksetähtaeg, seda suurem võimalus, et selle aja jooksul välisparneri maksevõimega midagi juhtub.”