Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Konkurentsis püsimiseks tuleb tootmine digitaliseerida
Tootmise digitaliseerimine võib olla keeruline ja kohati ebamugav, kuid kui soovime olla konkurentsivõimelised ka järgmised 10-20 aastat, siis ei ole sellele alternatiivi, kirjutab Hyrles OÜ tegevjuht Urmo Sisask.
Tootmise digitaliseerimine on viimasel ajal palju kõneainet pakkunud, näiteks on tekkinud hirm, et automatiseerimise ja robotiseerimise käigus kaotavad paljud inimesed töö. Teisalt räägitakse, et me ei tohi jääda tootjana allhanke lõksu ja igavesteks sulasteks suurettevõtetele.
Leian, et suhtumine digitaliseerimisega kaasnevasse ei peaks olema nii mustvalge, peame olema mitmekülgsemad. Meie valisime avatud lähenemise tee.
Digitaliseerimisega ei saa alustada kusagilt „keskelt“ ning süsteemitult, teha tuleb suur eeltöö: on olemas tootmist efektiivsemaks muutvad seadmed, nende hooldus kontrolli all, personali kohta info digitaliseeritult olemas ja veel palju muud. Tulevikule mõeldes on vaja luua ajaline ning finantsiline plaan ehk innovatsiooniks tuleb planeerida korralik eelarve.
Olenevalt ettevõttest võib eelarve, mida näiteks järgmise viie aasta jooksul digitaliseerimisele planeerida, olla väga erinev. Kuigi kõik tootmisega tegelevad firmad maadlevad üsna sarnaste probleemidega, siis digitaliseerimiseks ei ole universaalseid lahendusi isegi sama valdkonna tootmisettevõtetele. Mis on meie tootmises probleemiks, ei pruugi seda olla teistel. Iga ettevõte peab välja selgitama probleemkohad ning looma oma teekaardi. IT-asjatundjad on selles osas toeks.
IT-ettevõtted pakuvad erinevaid lahendusi, kuid soetatavad programmid tuleb ettevõtte vajaduste järgi kohandada: ühest programmist saab ühe, teisest teise “jupikese” vajaduse täitmiseks. Kuid tööstusettevõtte juhtkonnal on raske valida, mida võtta või jätta. Selliste otsuste tegemiseks on teretulnud digikonsultandi abi, kes kaardistab ettevõtte võimalused ja vajadused, aga ka miinimum-eelarve. Näiteks tuleb IT-ettevõtete teenuste ja lahenduste kasutamisel arvestada ka litsentsitasudega, otsustada, kas seadmeid tasub rentida või osta. Väljakutseks on ka erinevate programmide koostoimimine info ülekandmisel ühest teise.
Et olla konkurentsivõimeline ka järgmise 10-20 aasta pärast, peab otsuseid ning muudatusi tegema täna. Maailma võimsamates tööstusettevõtetes on juba kasutuses liitreaalsus, virtuaalreaalsus, tehisintellekt. Tulevik tootmises on see, et enda tehase kõrvale luuakse nn “digital twin”, mis võimaldab testida digitaliseerimise mõjusid ja efekte enne reaalsuses rakendamist.
Loe pikemalt Äripäevast.
Autor: Urmo Sisask, Hyrles OÜ tegevjuht
Seotud lood
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.
Enimloetud
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Kuidas toimib seadmete ja vahendite kõikehõlmav tulemuslik hooldus?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele