Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tootearendusse tuleb panustada senisest enam
Tööstusuudised uuris Veljo Konnimoisilt, mida ta arvab suurtest taristusprojektidest ja millistele valdkondadele tasuks Eestil enim keskenduda.
Konnimois usub, et masinatööstusel ja puidutööstusel oleks võimalik edukalt koostööd teha. “Puidu väärindamine võiks olla kindlasti üks teemadest, millele keskenduda, ja lisaks tuleks kaasata ka masinaehitus ning lõpptoote valmistamine,” vastas ta küsimusele, millistele valdkondadele tasuks Eestil keskenduda.
Millised oleks Eesti strateegilised suunad, millele tuleks panustada?
Meie üks kindel alustala on kindlasti puit. Peaksime arendama kõiki puidul põhinevaid tehnoloogiaid. Tegelikult on meil ju võimalik kohapeal katsetada, alates sellest, kuidas metsast puitu kätte saada ja kuni erinevate puidu töötlemisviisideni. Puidu vääristamine on kindlasti üks meie pikaajalise strateegia teema, millele keskenduda.
Kui me jäämegi allhankemaaks, siis meile öeldakse, mida tegema peame, aga kui ise arendame, on võimalus valida, mida teha tahame.
Lisaks on meil piisavalt haritavat maad. Kogu Euroopat me oma põldudega ära ei toida, aga toiduainetööstus on meil heal tasemel ja seda tuleks kindlasti tähtsal kohal edasi hoida. Kui tootearendajad ees teed rajavad, siis masinaehituse taha ei tohiks midagi seisma jääda.
Praegu teeme teiste riikide mustemat tööd, aga tegelikult peaksime ise arendama hakkama. Suudaksime palju enamat teha, kui vaid ohjad haaraksime ja tehnoloogiaid arendaksime.
Tootearendusse peaks rohkem panustama. Ettevõtted peaksid mõistma, et tootearendus on samasugune hügieen nagu raamatupidamine. Igal ettevõttel on raamatupidaja, aga miks ei võiks olla ka arendusmeeskonda? See võiks saada samasuguseks loogiliseks osaks kulubaasis või eelarves. Meie ettevõttes näiteks on see ametikoht olemas ja seda seetõttu, et otsime n-ö oma teed. Lõppeesmärk on jõuda oma valdkonda ja see äratundmine on praegu hüdraulikas.
Kas sellised kavandatavad suurprojektid nagu Saaremaa sild või Helsingi tunnel tuleks ära teha?
Saaremaa silla kohta tundsin huvi talvel Saaremaal juuksuri juures olles. Ta ütles, et nemad pigem pooldavad silda. Suur osa majandab Saaremaal ennast ära just turismist ja mis neil selle vastu olla saaks, kui kliente sinna aina rohkem satuks? Neid investeeringuid, mis on Saaremaale tehtud, hoitakse justkui luku taga. Sild tooks ilmselgelt rohkem turiste.
Mis puudutab tunnelit, siis… Laev on minu jaoks selline rahulik koht, kus selle nelja tunni jooksul, mis kulub edasi-tagasi sõiduks, saan rohkem tööd ära teha kui ühe päevaga kontoris. Keegi ei sega ja laevasõit ongi minu jaoks efektiivne aeg. Tunneli otstarbekust ma ei oska hinnata ega kommenteerida. Eks asjasse puutuvad inimesed on arvutusi teinud ja kui arvutused näitavad, et kõik tuleb välja, siis on okei. Kuid ma julgen selles kahelda. Oleme ikkagi mereriik ja laevareis on ikka laevareis. Mina sõidan rõõmuga.
Hetkel kuum
Kas Tallinna-Tartu maantee tuleks kogu ulatuses neljarealiseks ehitada?
Möödasõidu piirkonnad rahustavad praegu liiklust olulisel määral. Varem trügiti näiteks enne ja pärast Annat, kuid nüüd enne Annat mööda nii väga enam ei trügita, vaid oodatakse, kuni jõutakse kaherealiseni. See, et kogu tee neljarealiseks teha, ei ole kindlasti otstarbekas. Mäost võib rahumeeli olla Emajõeni selline nagu praegu.
Samas kui raha oleks, võiks ka lõpuni välja ehitada. Kindlasti oleks tee nii rahulikum. Kuid endiselt on meil kohti, kus seda raha saaks targemini ära kasutada. Ma investeeriksin kohtadesse, kust oleks võimalik investeering lõpuks tagasi saada.Me peaks leidma võimaluse asendada näiteks põlevkivienergiat. Olen nõus võtma tuumajaama jaoks laenu. Kindlasti tekib küsimus, kuhu see rajada. Taastuvenergiasse tasub kindlasti panustada. Kui ehitaksin kiirteed, siis panustaksin tasustatud kiirteesse. Samuti haridusse – kutsekoolide tarbeks, tehnoloogiate juurutamisesse ja tootearendusse.
Seotud lood
Kui veel viis aastat tagasi piisas metallitööstustel uue kliendi leidmiseks heast hinnast ja mõnest kohtumisest, siis täna on allhanketööstuse müügitöö muutunud märksa pikemaks ja süsteemsemaks. Konkurents on kasvanud, kliendid kaaluvad otsuseid põhjalikumalt ning partnerit ei valita enam ainult tootmisvõimekuse või hinnakirja järgi.
Enimloetud
1
2
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele