Autor: Kristjan Pruul • 18. juuni 2018

Valitsus kavatseb gaasiaktsiisi paberitööstusele ja teistele maagaasi rohkelt kasutavate sektorite ettevõtetele miinimummäärani langetada juba tulevast aastast, selgub kooskõlastusele saadetud seaduseelnõust.

"Nii uute investeeringute kui ka Eestis aastaid tegutsenudtööstusettevõtjate laienemisplaane on pärssinud kõrged energiahinnad. Gaasi-intensiivseteleettevõtjatele soodusaktsiisimäära kehtestamine parandab oluliselt nende konkurentsivõimetning Eesti atraktiivsust investeeringute sihtriigina," möönab rahandusminister Toomas Tõniste seaduseelnõu seletuskirjas.

Maksusoodustusega soovitakse energiamahukaid sektoreid säästa lähiaastatel hoogsalt tõusvast gaasiaktsiisist, sest riigikogus kinnitatud muudatustega tõuseb see 2018-2020 igal aastal 25% võrra. Suurtarbijatel oleks see gaasihinda tõstnud kuni 5,4 protsenti.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvutuste kohaselt on sihtrühm,keda regulatsioon puudutab, 21 ettevõtjat. Kõige suurem osakaal selles on paberitööstusel, kus kulub Eestis 23 miljonit kuupmeetrit maagaasi aastas. 2017. aktsiismäära järgi laekub sellelt tarbimiselt aktsiisitulu 931 000 eurot, 2020. a määra järgi aga 1,82 miljonit. Paberitööstus on energiaintensiivse ja kõige suurema regionaalse konkurentsiga sektorina äärmiselt mõjutatav erineva toorme hinna tõusust.

Gaasiaktsiisi langetust on peetud oluliseks, sest sarnaselt elektriaktsiisiga on see Eestis kõrgem kui naaberriikides. Elektriaktsiisi langetamise kohta on rahandusministeerium juba seaduseelnõu kooskõlastusele saatnud, otsuse üle rõõmustasid ka tööstuse esindajad, näiteks Estonian Cell, mille elektri- ja gaasitarve on tõesti märkimisväärne.

Kaugküttesektor gaasiga vee soojendamise eest maksulangetust siiski ei saa, tegemist ei ole eksportiva sektoriga ning aktsiisilangemisest vähenevad eelarvelaekumist tuleb siiski kontrolli all hoida, selgub seletuskirjast.

Ka peab ettevõtte energiajuhtimissüsteem vastama ISO 50001 standardile. "Vastavus standardile tagab eeldatavalt, et ettevõtja on teinud kõikselleks, et viia energiakulud miinimumini. Ebamõistlik oleks riiklikult toetada projekte, milles ei kasutata energiat tõhusalt," seisab seletuskirjas.

Maagaasi aktsiisisoodustuse regulatsiooni jõustudes jääb riigieelarvesse laekumata alates 2019. aastast ligikaudu 1,2 miljonit eurot aastas. Usaldusväärse metoodika puudumise tõttu ei ole hinnatud gaasi-intensiivsete ettevõtjate konkurentsivõime paranemisega eeldatavalt kaasnevat riigi maksutulu suurenemist tulevikus.