Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kaubavahetus aprillis kasvas
2018. aasta aprillis eksporditi Eestist kaupu 1,2 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,4 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 171 miljonit eurot (2017. aasta aprillis 185 miljonit eurot).
Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid 2018. aasta aprillis Soome (16% Eesti koguekspordist), Rootsi (12%) ja Läti (10%). Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Rootsi elektriseadmeid ning mitmesugused tööstustooted (kokkupandavad puitmajad, mööbel) ning Lätti mineraalseid tooteid (mootorikütus, elektrienergia) ja transpordivahendeid (sõiduautod). Eksport suurenes enim Soome (34 miljonit eurot), Lätti (33 miljonit eurot) ja Ameerika Ühendriikidesse (19 miljonit eurot). Soome kasvas enim elektriseadmete ning puidu ja puittoodete, Lätti mineraalsete toodete ja transpordivahendite ning Ameerika Ühendriikidesse elektriseadmete väljavedu. Enim kahanes eksport Rootsi (16 miljonit eurot).
Kaupadest eksporditi aprillis kõige rohkem elektriseadmeid (15% kogu kaupade ekspordist), mineraalseid tooteid (13%) ning puitu ja puittooteid (11%). Enim kasvas mineraalsete toodete (50 miljonit eurot), mehaaniliste masinate (25 miljonit eurot) ja transpordivahendite (21 miljonit eurot) väljavedu. Mineraalsete toodete väljaveo kasvu mõjutas enim ekspordi koguse suurenemine (mootorkütus 51% ja elektrienergia 31%), võrreldes möödunud aasta sama perioodiga.
Eesti päritolu kaupade osatähtsus hõlmas 2018. aasta aprillis 70% koguekspordist. Eesti päritolu kaupade väljavedu suurenes 14% ja re-eksport 23%. Eesti päritolu kaupade eksport suurenes enim mineraalsete toodete, puidu ja puittoodete ning mehaaniliste masinate kaubagrupis. Peamiste sihtriikide seas oli Eesti päritolu kaupade ekspordi osatähtsus suurim (üle 90%) ekspordis Hollandisse, Taani, Rootsi ja Norra.
2018. aasta aprillis imporditi kõige enam kaupu Soomest (14% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11%) ja Rootsist (10%). Soomest imporditi kõige rohkem mineraalseid tooteid ning metalli ja metalltooteid, Saksamaalt mehaanilisi masinaid ja transpordivahendeid ning Rootsist elektriseadmeid ja transpordivahendeid. Kõige rohkem suurenes import Soomest (42 miljonit eurot), Valgevenest (33 miljonit eurot ehk ligi 8 korda) ja Rootsist (26 miljonit eurot). Soomest ja Valgevenest imporditi rohkem mineraalseid tooteid (mootorikütus, kütuselisandid) ning Rootsist elektriseadmeid. Sissevedu vähenes enim Poolast (25 miljonit eurot) ja Türgist (21 miljonit eurot), kust toodi vähem transpordivahendeid.
Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid (15% Eesti koguimpordist), mineraalseid tooteid (13%) ning mehaanilisi masinaid ja transpordivahendeid (kumbagi 11%). Enim suurenes mineraalsete toodete (67miljonit eurot), mehaaniliste masinate (30 miljonit eurot) ja elektriseadmete (21 miljonit eurot) sissevedu. Mineraalsete toodete sisseveo kasvu mõjutas imporditavate koguste suurenemine (ligi 4 korda kasvas kütuselisandite ja 31% mootorikütuste sissevedu) võrreldes möödunud aasta sama perioodiga. Aprillis vähenes enim transpordivahendite (48 miljonit eurot) import.
Väliskaubanduse ekspordi mahuindeks kasvas 2018. aasta aprillis võrreldes 2017. aasta sama kuuga 16% ja impordi mahuindeks 12%.
Seotud lood
Metallitööettevõttes Danival MW on keevituse automatiseerimine järgmine samm tootmise kasvatamisel, sest senine võimekus hakkas suuremate tellimuste ja kasvavate mahtude puhul piiriks muutuma. Kolm kevadel kasutusele võetud Yaskawa keevitusrobotit aitavad suurendada tootmisvõimekust ja kvaliteedi stabiilsust, kuid ettevõtte juhi sõnul ei sobi robot kaugeltki iga detaili valmistamiseks.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
4
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Hääletus lõpeb täna!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele