Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kolm ettepanekut sisserände kvoodiga seotud probleemi lahendamiseks
Seetõttu tegi koda riigikogule ettepaneku laiendada välismaalaste ringi, kes tuleb kvoodi alt vabastada, kirjutab koda oma kodulehel.
Erand tippspetsialistidele ja lühiajalise töötamise pikendamine
Riigikogu põhiseaduskomisjoni menetluses on välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega muuhulgas jäetakse sisserände piirarvu arvestusest välja tippspetsialistid ehk kolmandatest riikidest pärit välismaalased, kellel on vastavas valdkonnas erialane ettevalmistus ning kellele makstakse Eestis töötamise eest vähemalt kahekordset Eesti keskmist palka. Lisaks pikendatakse eelnõuga Eestis lühiajalise töötamise lubatud aega praeguselt 270 päevalt ühe aastani.
Kuigi need muudatused aitavad mõnevõrra leevendada sisserände piirarvu täitumisega seonduvat probleemi, ei rahulda see lahendus ettevõtjate ootusi ega vajadusi. Sisserände piirarv on tänaseks juba täitunud ning eelnõu jõustumisega ei muutu olukord koja hinnangul märgatavalt paremaks.
Kvoodi alt tuleb vabastada rohkem välismaalasi
Riigikogu põhiseaduskomisjonile saadetud kirjas tegi koda ettepaneku vabastada sisserände piirarvu alt kolm gruppi välismaalasi. Neist kaks viimast ettepanekut on kompromisslahendusena välja pakkunud siseministri poolt loodud sisserände regulatsiooni töörühm.
Suurimat positiivset mõju kvoodi probleemile avaldaks koja arvates seadusemuudatus, mis vabastaks piirarvu alt need välismaalased, kes võetakse tööle usaldusväärse tööandja juurde. Usaldusväärseks tööandjaks võiks lugeda näiteks tööandjat, kes on tegutsenud teatud perioodi (nt vähemalt 3 aastat), tööandjal puudub maksuvõlg, majandusaasta aruanded on esitatud tähtaegselt, tööandja maksab tööjõumakse ettevõttes tervikuna vähemalt oma põhitegevusala keskmise palga pealt töötaja kohta.
Kvoodi alt võiksid välja minna ka välismaalased, kellele antakse elamisluba töötamiseks ning makstakse vähemalt 1,5-kordset Eesti keskmist palka. Seda erandit saaks kasutada näiteks oskustööliste puhul, kellele makstakse keskmisest kõrgemat töötasu ning kelle värbamine on tööandja jaoks alati kaalutletud otsus. Selliste välismaalaste puhul ei ole kindlasti tegemist odava tööjõuga, kui keskmine kuupalk on ca 1800 eurot.
Lisaks tehti ettepanek arvata sisserände piirarvu alt välja välismaalased, kes töötavad Eestis lühiajaliselt (kuni 2 aastat) elamisloa alusel. Sellise elamisloa puhul tuleb välismaalasele maksta vähemalt Eesti keskmist palka ning see elamisluba ei ole pikendatav ega saa taotleda kvoodiväliselt järgneva 1,5 aasta jooksul. Kuna tegemist on ajutise riigis viibimisega, siis ei ole piirarvu kohaldamine asjakohane ega vajalik.
Koja ettepanekud ei võimalda Eestisse elama ja tööle tulla odaval lihttööjõul, sest kehtima jääb põhimõte, et välismaalasele tuleb maksta vähemalt Eesti keskmist palka. Vähemalt keskmist palka teenib Eestis vaid üks kolmandik Eestis töötavatest inimestest ning selline palgakriteerium ei võimalda tööle võtta odavat lihttööjõudu.
Tutvu koja kirjaga täpsemalt siin.
Seotud lood
Tootmisettevõtted investeerivad automatiseerimisse, seadmete ühendamisse ja andmete kogumisse. Ometi kulub endiselt aega komponentide otsimisele, inventeerimisele ja nende liikumise käsitsi registreerimisele. RFID-tehnoloogia pakub võimalust muuta mitte ainult üksikuid töövõtteid, vaid terveid protsesse.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
3
Viimased uudised
Rahandusminister: laenureitingu hoidmiseks on tarvis püsikulu vähendada
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele