Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Nelja Energia rekordiline kasv tuli Leedust
Leedu Šilute tuulepark andis mullu ligi kolmandiku Nelja Energia kogutoodangust, mille rekordiline kasv tuleneski peamiselt Leedu tuulepargi panusest.
Baltikumi suurima tuuleenergia tootja Nelja Energia eelmise aasta majandustulemuste hüppelise kasvu taga oli peamiselt Leedu Šilute tuulepargi esimese täis-tööaasta toodang. Vähempakkumise tulemusel valminud uusima tehnoloogiaga tuulepark on energiafirmale mitmes mõttes eriline projekt, olles ühtlasi oma 60 MW võimsusega ka firma suurimaks tuulepargiks.
Nelja Energia uusima Leedu tuulepargi lugu sai alguse 2014. aastal, mil Leedus toimus vähempakkumine uute elektritootmisvõimsuste leidmiseks. Parima pakkumise teinud Nelja Energia käis Šilute tuulepargi projektiga Leedu elektritarbija jaoks sel hetkel välja soodsaima võimaliku hinna, milleks oli 69,5 eurot megavatt-tunnist. See tähendab, et Šilute tuulepargi poolt toodetud elektrienergiat müüakse järgneva 12 aasta jooksul fikseeritud hinnaga 69,5 eurot megavatt-tund.
Mis on mis
Nelja Energia Šilute tuuleparkAsub Edela-LeedusKoguvõimsus 60 megavatti, 2,5megavatiseid tuulikuid kokku 24.Annab 12% Leedu tuuleenergia tootmise koguvõimsusest.Katab ligi 2% kogu Leedu elektritarbimisest.Investeering 100 miljonit eurot.
“Kuigi Euroopa Liidu riigiabiloa suunised näevad ette, et alates eelmisest aastast tuleb uusi taastuvenergia võimsuseid rajada just oksjonite teel, pole Eestis siiani veel vähempakkumisi läbi viidud, kuid Leedus on see saanud juba tavaks,” räägib Nelja Energia juht Martin Kruus ja selgitab, et vähemapakkumiste protsessi lükkas Leedus käima Ignalina tuumajaama sulgemine ja reaalne vajadus ehitada kiiresti uusi elektrijaamu.
Ka projekti rahastamine toimus seekord teisiti, sest kui enamasti on Nelja Energia kasutanud tuuleparkide finantseerimiseks kohalikke pankasid, siis Šilute tuulepargis korraldati esmakordselt sündikaat, kuhu kaasati rahvusvahelisi panku ja kasutati Saksamaa riiklikku ekspordigarantiid.
Rekordi taga kõrgemad tuulikud
Šilute tuulepargi eelmisel ja ühtlasi ka esimesel täisaastal toodetud 222,3 GWh moodustas ligi kolmandiku kogu Nelja Energia eelmise aasta toodangust ehk 761 gigavatt-tunnist, mille rekordiline kasv tuleneski peamiselt Šilute tuulepargi panusest. Kuigi nii Šilute kui ka Paldiski tuulepargis on kasutusel General Electricu 2,5megavatised tuulikud, erinesid nende toodangud möödunud aastal koguni 1,6 korda. Nimelt on Paldiskis tuulikute masti kõrguseks 85 meetrit ja tiiviku läbimõõduks 100 meetrit, samas kui Šilute tuulepargis on masti kõrguseks 110 ja tiivikute läbimõõduks 120 meetrit. “See, et kõrgemal õnnestub tugevamate ja stabiilsemate tuulte tõttu tuuleelektrit parimini toota, on üldjuhul teada. Aga lisaks sellele on väga oluline ka tuuliku laba pikkus, sest just laba püüab kinni tuule, mis elektriks muundatakse,” selgitab Kruus.
Šilute tuulepark eristub Nelja Energia tuuleparkide seast nii oma suuruse kui ka kasutusteguri poolest. Kasutusteguri puhul võrreldakse teoreetilist maksimaalset tootmisvõimekust tegeliku energiatoodanguga ning kui Nelja Energia Eesti ja teiste Leedu tuuleparkide keskmine näitaja oli eelmisel aastal ca 30%, siis Šilute tuulepargis oli kasutustegur suurem kui 40%.
Leedu näitab suunda
Kogu Euroopas lisatakse tuuleenergia tootmisvõimsusi üha juurde ja ka möödunud aasta oli uute tootmisvõimsuste poolest rekordiline – ainuüksi 2017. aastal lisandus Euroopas 15,7 GW jagu uusi tuuleparke, mis teeb Euroopas tuuleenergia tootmisvõimsuseks nüüd 169 GW. Samuti langetati möödunud aastal 22,3 miljardi euro väärtuses tuuleenergia tootmisvõimsustega seotud investeerimisotsuseid, mille tulemusel lisandub Euroopasse peagi 9 GW jagu tuulikuparke maismaale ja 2,5 GW jagu merele.
Trendid pole jätnud puutumata ka Balti riike, eeskätt Leedut, kus pärast Ignalina tuumajaama sulgemist on oldud energiadefitsiidis. “Tuuleenergia on siin heaks lahenduseks, kuna selle kasutuselevõtt võimaldab suhteliselt kiiresti ehitada keskkonnasõbralikke ja majanduslikult soodsaid elektrijaamu,” selgitab Kruus ja toob näite, et kui Šilute projekt võitis uute elektrijaamade vähempakkumise 2014. aastal, siis 2016. aastaks oli park juba valmis ning 2017. aastal töötas juba esimest korda kogu aasta vältel.
Suurim tuulepark veelgi suuremaks
Hetkel kuum
Kuna Balti riigid liiguvad aga tuuleenergia arengutes üha hoogsamalt edasi, on ka Nelja Energial Leedus arendamisel rohkem kui 300 MW jagu maismaatuulikuid.
“Oluline on siinjuures ka praegu valmiv Leedu uus energiastrateegia, mis näeb ette kodumaise tootmise kasvu, kus tuuleenergial on oluline roll,” selgitab Kruus.
Sellest tulenevalt on Nelja Energia valmis kasvatama nii olemasolevaid Šilute ja Šilale tuuleparke kui ka liikuma edasi päris uute projektidega. Ka Eestis on Nelja Energial uusi projekte, kuid planeerimisega on meil asjalood keerulisemad. “Läänemere riigina on Eestis tegemist vaieldamatult ühe parima piirkonnaga tuule-energia tootmiseks, kuid kahjuks on tuuleenergia arendamine siin takerdunud,” räägib Kruus.
Ta selgitab, et erinevate piirangute olemasolu on iseenesest täiesti normaalne ja aktsepteeritav, kuid erinevate mõjude kaalumise protsess ehk planeerimine, keskkonnamõjude hindamine ja teised asjakohased loamenetlused on meil puudulikud. “Näiteks meretuulepargi arendamisel on erinevaid menetlusi seitse, millest kõiki on võimalik kolmes kohtuastmes vaidlustada. Ühiskondlikke huve tuleb kindlasti kaaluda, kuid otsustamise tähtaegadest tuleks kinni pidada ja oma sisult dubleerivad protsessid tuleks liita, et ühte ja sama asja ei saaks lõputult vaidlustada,” selgitab Kruus.
Ta toob näiteks Loode-Eesti meretuulepargi planeerimise, mille puhul on tegeletud ühe ja sama teemaga nii KMH, KSH kui ka looduskaitseala moodustamise protsessis, kusjuures tuginetakse ju isegi samadele uuringutele, aga eraldiseisvaid protsesse on kolm, mida kõiki on võimalik vaidlustada. “Tuuleenergia potentsiaal Eestis on suurem, kui vajame sisemaise energiatarbimise jaoks ning seda tuleks vaadata kui ressurssi, millega saab osaleda rahvusvahelises energiaettevõtluses. Siinjuures on oluline ka märkida, et sektori arenguga peab kaasas käima ka teadus- ja arendustegevus, mis aitaks meil väärtusahelat kodumaiselt ära kasutada.”
Autor: Norbert Kaareste, Nelja Energia kommunikatsioonijuht
Seotud lood
Metallitööettevõttes Danival MW on keevituse automatiseerimine järgmine samm tootmise kasvatamisel, sest senine võimekus hakkas suuremate tellimuste ja kasvavate mahtude puhul piiriks muutuma. Kolm kevadel kasutusele võetud Yaskawa keevitusrobotit aitavad suurendada tootmisvõimekust ja kvaliteedi stabiilsust, kuid ettevõtte juhi sõnul ei sobi robot kaugeltki iga detaili valmistamiseks.
Enimloetud
1
2
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele