Autor: Tööstusuudised.ee • 19. märts 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Nii eeldab müügitulude kasvu ka AS Harju Elekter, kus täna tööstusuuringu tulemuste kokkuvõtet esitleti. Ettevõtte juhatuse esimehe Andres Allikmäe sõnul toetavad seda väidet kontserni poolt viimastel aastatel sõlmitud suuremahulised lepingud Põhjamaade elektrivõrkudega, aga ka uute ettevõtete ost Soomes ja Rootsis.

Swedbanki tööstusosakonna juhi Raul Kirsimäe sõnul aitab ettevõtete kasvuplaanidele kaasa eelkõige just meie eksportturgude hea olukord – tänavu plaanivad majanduskasvu kõik meie olulisemad sihtturud.

„Eelmisel aastal tõusis Soome taas olulisimaks ekspordipartneriks, kuid ettevõtted vaatavad aktiivselt ka uute turgude suunas. Uue turuna on enim fookuses Rootsi (39 % ettevõtetest) ja Norra (25% ettevõtetest),“ avaldas Kirsimäe, kelle sõnul nähakse olulise turuna juba kolmandat aastat ka Saksamaad, kuhu plaanib oma toodetega siseneda pea veerand uuringus osalenud ettevõtetest. Samuti on märgatavalt kasvanud huvi eksportimiseks Lätti ja Leetu.

Tööjõunappus

Uuringu tulemustest tulid välja ka mitmed kitsaskohad. Olukorras, kus kolmandik ettevõtetest plaanib töötajate arvu suurendada, piirab enam kui poolte tööstusettevõtete arengut tööjõupuudus. Seejuures tunnevad ettevõtted puudust eeskätt just spetsialistidest.

„Lahendusena nähakse võõrtööjõudu, mille kasutamise osakaal Eesti ettevõtetes on kasvanud. Kasvava tööjõunappuse olukorras on ettevõtted tõstmas ka töötasusid, keskmisena plaanitakse palkasid tõsta 4,9%,“ lisas Kirsimäe.

Ettevõtete investeeringute osas on näha samuti huvitavaid arenguid – kui tööstuses keskmisena on ettevõtete investeeringud kasvamas 9%, siis väikeettevõtted plaanivad senisest suuremaid investeeringuid (+17%).  Enim on investeeringute fookuses efektiivsuse kasvatamine (59%) ja tootearendus (20%). Peamiseks investeeringuid tagasihoidvaks teguriks on ebakindlus majanduskeskkonna suhtes, mida tõi välja 42% investeeringute langemist prognoosivatest ettevõtetest.

Tootearendust ja efektiivsust edendavate investeeringute edasilükkamine on samas tõsiseks ohukohaks ettevõtetele. Tõusvad kulud ja konkurents vähendavad ettevõtete investeerimisvõimekust, mistõttu on oluline tulemuslikkust tõstvaid investeeringuid mitte edasi lükata. Investeeringuid toetab meie sihtturgude majanduse positiivne olukord ning jätkuvalt madalad pangalaenu intressimäärad. See lühendab projektide tasuvusaegasid.

Automatiseerimine ja digitaliseerimine

Pikaajalistes plaanides näevad ettevõtjad olulist muutust konkurentsieelistes ning lisaks kiirusele muutuvad olulisemaks unikaalse toote olemasolu ja efektiivsus. Väga oluliseks peavad ettevõtted automatiseerimist ja digitaliseerimist, mis on ühtviisi fookuses kõikidel tööstusharudel. Tööstusettevõtete vajadustele vastamiseks plaanib ka Swedbank senisest enam fokusseerida digitaalse ja intellektuaalse vara investeeringute finantseerimisele.

Ettevõtjad tõid välja ka selle, et koostöö teadusasutustega on suurenenud, vastav kogemus oli olemas enam kui veerandil tööstusettevõtetest. Samas tõid ettevõtjad välja, et koostööd on piiranud kohati liiga akadeemiline lähenemine ja ettevõtetele vajalike kompetentside puudumine.

Swedbank korraldab tööstusettevõtete uuringut juba seitsmendat aastat. Käesoleval aastas osales uuringus 305 tööstusettevõtet kokku käibega 3,2 miljardit eurot ning 24 600 töötajaga.

Uuringu kokkuvõttega saad tutvuda SIIN.