Ettevõtjad pole töötukassa teenustega rahul

Teise ja palju olulisema funktsiooniga, milleks on „tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive“ ja „pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamine“, ei saa Saku Metall Allhanke Tehase ASi juhataja Rain Johansoni hinnangul üldse rahule jääda. Koolituste korraldus ja iseloom on samuti küsitavad. Kuid seda rohkem on põhjust pead kokku panna, et otsida koostöö edendamise võimalusi tulevikus, kirjutab Äripäev. 

Saku Metalli väisas töötukassa spetsialist kahe aasta eest. Räägiti tööpraktika võimalustest ja tutvustati infomaterjale ning ettevõtjale pakutavaid teenuseid. Vaatamata sellele ei ole ettevõte saanud ühtegi töötajat töötukassa abil. Konsultantide ettevalmistus ja nende lähenemine klientidele (eraisikutele) jätab Johansoni sõnul samuti soovida, koolituste valik on üsna piiratud.

“Oleme küll värvanud tööle mõne pikaajalise töötu staatuses oleva inimese, kuid seda ilma töötukassa abita,” märkis Johanson.

Väikeettevõte Mägitrepp OÜ oma plekksepatöökotta mõningast leevendust siiski leidnud. Kuid sedagi oma initsiatiivi ja pikaajalise järjekindluse tulemusel. Tegevjuht Valev Mägi esmane kokkupuude töötukassaga jääb aasta taha. Kuigi konsultantide suhtumisele pole midagi ette heita, siis reaalne töökohtadele suunamine ja soovitused on olnud pea olematud.

Töötukassa töötuse ennetamise ja oskuste arendamise osakonna juhataja Kerstin Holland tõrjus väiteid vähesest kasust, viidates 2017. aasta 1. mail töösse võetud meetmetele, mis kutsutigi ellu töötuse ennetamiseks.

„Nende abil on võimalik toetada näiteks hõives olevaid inimesi, keda ähvardab töötuks jäämise oht kas tööturu mõistes vananenud oskuste (sh IKT oskuste) või aegunud kvalifikatsiooni, puuduliku eesti keele oskuse või terviseseisundi tõttu,“ lausus Holland.

Loe pikemalt Äripäevast. 

Autor: Lennart Käämer, Äripäev