Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Anvelt: tööandja peab ise suutma tööjõudu planeerida
Tööjõupuuduse kurtmise koha pealt viskan kivi natukene ka tööandjate kapsaaeda. Ettevõtja peab suutma ise oma tööjõudu planeerida ja teadma, keda tal on vaja homme ja ülehomme, ütles siseminister Andres Anvelt.
Siseminister Andres Anvelt.
Foto: Eiko Kink
Äripäev andis ettevõtjatele võimaluse ise valitsusele üks küsimus esitada, et aidata olukorda näha nende silme läbi. Küsimusi esitasid Toomas Tamsar tööandjate keskliidust, Standardi omanik Enn Veskimägi, masinatööstuse liidu juht Triin Ploompuu ja Hanza Mechanics Tartu tegevjuht Emöke Sogenbits.
"Minister Anvelt, ütlesite ministeeriumi pressiteates, et sisserände kõrval peab rohkem tegelema Eesti tööjõu ümber- ja täiendõppega, eriti piirkondades, kus tööpuudus kõrgem. Meie tehas Narvas (350 töötajat) on tõsises tööjõupuuduses ja oleme nii Narva kui ka Ida-Virumaa töötukassaga tööd teinud ning tulemus on põhimõtteliselt 0. Palun näidake mulle konkreetselt, kellele praeguse tööhõive protsendi juures seda ümberõpet teha?" küsis Hanza Mechanics Tartu AS juht Emöke Sogenbits.
Andres Anvelt, siseminister: Jään selgelt selle juurde, et rõhk tuleb panna meie oma töötajatele. Näiteks Ida-Virumaal, Põlva-, Valga- ja Võrumaal on töötuse määr võrreldes Eesti keskmisega ligi kaks korda kõrgem. Potentsiaalset tööjõudu on, aga mitte kauaks - need inimesed lihtsalt napsatakse ära. Töötukassa teeb tööandjatega tihedalt koostööd, näiteks Ida-Virumaal ollakse partnerid ligikaudu 1000 ettevõttele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tööjõupuuduse kurtmise koha pealt viskan kivi natukene ka tööandjate kapsaaeda. Ettevõtja peab suutma ise oma tööjõudu planeerida ja teadma, keda tal on vaja homme ja ülehomme, kes võiks neile töökohtadele asuda. Siis saab ka töötukassa koolitusi planeerida. Tööjõuturg on nagu iga teine turg, kus olukord muutub nädalast nädalasse. Teiseks tuleb osata oma töötajaid hoida, mis tähendab ka väärilise palga maksmist.
Toidutööstuses käib seadmete pesu pidevalt ja igapäevaselt. Laagri jaoks tähendab see päevast päeva kokkupuudet vee, niiskuse, puhastuskemikaalide ja temperatuurimuutustega. Kui määre hakkab välja uhtuma või niiskus pääseb tihendist läbi, võib kahjustus areneda aegamööda ja märkamatult. Probleem annab endast sageli märku alles siis, kui laager enam oma tööd ei tee ja tootmisliin tuleb seisma panna.