Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
EL-i elektrienergia siseturu raamistik tagab elektriturul investeerimiskindluse
18. detsembril kiitsid Euroopa Liidu energeetikaministrid heaks elektrituru määruse, mis aitab luua toimivat, konkurentsivõimelist ja turumoonutusteta elektriturgu. Määrus toetab Euroopa Liidu üleminekut madala süsinikuheitmega majandusele ning taastuvenergia tootmise kasvu.
Majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul on elektrituru moderniseerimine olnud Eesti eesistumise prioriteediks. „Mul on väga hea meel, et ministrid jõudsid täna kokkuleppele, kuigi lähtekohad olid riigiti ja regiooniti erinevad. Tänan kõiki kolleege ja nende meeskondi, kes aitasid meil selle kompromissini jõuda,“ ütles ta pressiteate vahendusel.
Taastuvenergia tootmine elektrisüsteemis on kasvanud ja see on loonud vajaduse turu toimimise reeglite uuendamiseks. Euroopa ühise elektrituru uuendatud õigusandlik raamistik võimaldab taastuvenergia osakaalu jätkuvat kasvu elektrisüsteemis. Näiteks selleks, et tagada piisavalt investeeringuid uutesse tootmisseadmetesse, võimaldatakse liikmesriikidele tootmisvõimsuste toetamist.
Ühtlasi sätestati võimsusmehhanismide kavandamise põhimõtted ja nende rakendamise kord. Oluline on see, et uued elektrijaamad võivad pärast 2025. aastat saada toetust ainult siis, kui nende heitkogused on alla 550 g CO2/kWh. Olemasolevad üle 550 g CO2/kWh heitmetega jaamad ei tohi saada toetust pärast 2030.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Toetuse vajaduse tuvastamiseks peavad liikmesriigid analüüsima oma varustuskindlust ja seda saab rakendada vaid riigiabi loa olemasolul.
Lisaks tugevdab täna saavutatud kokkulepe põhivõrguettevõtjate regionaalset koostööd.
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.