Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
EAS: välisinvesteeringuid takistavad piirangud välistööjõule
„EASi abil Eestisse toodud välisinvesteeringud on toonud riiki 322 miljonit eurot ning loonud viimase kolme aasta jooksul 2884 uut töökohta. Kahtlemata on Eestil väljakutseid, mis võivad pidurdada välisinvestorite huvi - olulisemad neist on tööealise elanikkonna vähenemine ja piirangud välistööjõu värbamiseks ning elektrienergia hind, mis on Eestis võrreldes Põhjala riikidega kõrgem,“ ütles EASi juhatuse esimees Alo Ivask pressiteates.
„Nii poliitika kujundajad kui ka elluviijad, EAS sealhulgas, peavad juba täna arvestama, et struktuurifondide vähenemise valguses ja tihedas konkurentsis teiste riikidega tuleb teha selgeid strateegilisi valikuid ekspordi ja välisinvesteeringute edendamiseks, et riigina ka tulevikus majanduslikult edukas olla,“ lisas Ivask.
EASi välisinvesteeringute keskuse direktori Allan Seliranna sõnul on välistööjõudu värvanud või valmis värbama umbes 40% ettevõtetest info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, tööstus-energeetika, ehitus- ja loomemajandussektoris. „Peame arvestama, et võistleme välisinvesteeringute osas teiste riikidega, mis tähendab, et riiklik maksu- ja tööjõupoliitika saadab väga tugeva sõnumi potentsiaalsetele välisinvestoritele,“ nentis Selirand.
„Eduloona võib nimetada sel sügisel Soome metsafirma MetsäWoodi otsust rajada Pärnusse vineeritehas, mille puhul sai otsustavaks EASi eraldatud 2 miljoni eurone toetus, väga hea energiapakkumine Fortumolt ja oskustööjõu olemasolu piirkonnas. MetsäWoodi investeeringu maht on 54 miljonit eurot ja nad annavad tööd 200 inimesele,“ ütles Selirand.
Selirand märkis, et olulised on äridelegatsioonide ja investorite visiidid Eestisse, mis annavad võimaluse meie ärikeskkonna tutvustamiseks. „EAS võtab järgmisel aastal vastu 100 delegatsiooni. Selleks, et riigil oleks võimalik mõjutada toodavaid investeeringuid parimal viisil, on vaja omada finantstööriistu alates toetustest kuni lühiajaliste paindlike erisusteni,“ lisas ta.
Kohtumisel Riigikogu väliskomisjoniga arutati ka Eesti ettevõtete toetamist välisturgudele laienemisel. EASi toetatud ettevõtete ekspordimaht oli 2016. aastal 4,5 miljardit eurot ning tänavune kolmanda kvartali käive kasvas 62 miljonit eurot, mis annab eelneva sama perioodiga võrdluses kasvuks 18,7%.
EASi ettevõtluse keskuse direktori Tanel Rebase sõnul on EASi eesmärk kaardistada ambitsioonikad ja ekspordipotentsiaaliga Eesti ettevõtted ning aidata neid strateegia, ärimudeli ja protsesside tõhustamisel ning välisturgudele laienemisel. „See toimub ekspordinõunike, kontaktreiside, sihtturuseminaride ja riiklike ühisstendide kaudu välisriikides, aga ka välisettevõtetele Eestist koostööpartnerite otsimisega,“ ütles Rebane.
Ta lisas, et Eesti ettevõtted on selgelt väljendanud, et nad vajavad enim abi välisturgudele sisenemisel. „Kui ärimudeli ja strateegiaga saavad ettevõtted ise hakkama, siis välisturgudele laienemisel ja õigete kontaktide leidmisel oodatakse suurimat tuge,“ nentis Rebane.
EASi juhi Alo Ivaski sõnul plaanib sihtasutus lähiajal kohtuda kõigi parlamendis esindatud erakondade, valitsuse liikmete, ministeeriumite ja partnerorganisatsioonide esindajatega, et arutada olulisi aspekte Eesti majandusarengu hoogustamisel. EASi juhid on juba kohtunud Riigikogu majanduskomisjoni ja väliskomisjoni ning Keskerakonna fraktsiooniga.
Seotud lood
Tootmise efektiivsust otsides vaadatakse suuri seadmeid, energiakulu ja tööjõudu. Samal ajal võivad sajad väikesed korduvad tegevused neelata iga päev töötunde. Tööstuslik markeerimine on üks selline protsess, ent siin ei piisa ainult kiirusest. See, mis saab detailile sekunditega, peab mõnikord püsima seal aastakümneid.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele