19. september 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Nii täpselt ajastatud küsimus. Meil on just homme (täna – toim) Läti juhatuse koosolek, kus seda arutame,“ lausus Lätis tegutseva Liviko juht Janek Kalvi esmalt. 

Kui siiani oli Läti nii mõneski maksuküsimuses Eestile eeskujuks, seades näiteks kõrgepalgalistele sisse sotsiaalmaksu lae, siis praeguseks on olukord täielikult pöördunud. Sotsiaalmaksu laest ei saanud asja ning tulumaksumäär hakkab pitsitama just kõrgepalgalisi. Kui siiani oli Lätis tulumaksumäär 23 protsenti kõigile, siis tuleval aastal tekib Lätis kolm astet. Need, kes teenivad kuni 20 000 eurot aastas ehk umbes 1666 eurot kuus, maksavad 20protsendist tulumaksu. Tulule, mis jääb 20 001 kuni 55 000 euro vahele ehk mis on 1667 kuni 4583 eurot kuus, hakkab kehtima senine 23protsendine tulumaks ning rohkem kui 55 000 eurot aastas ehk 4583 eurot ületavale tulule krõbe, 31,4protsendine tulumaksumäär. Tulumaksuvaba miinimum tõuseb 200 eurole, kui inimene teenib brutotasu kuni 1000 eurot.

Nüüd peab Liviko juhtkond töötasusüsteemi ümber vaatama. „Et keegi ei satuks natuke ebaõiglasemasse olukorda kui mõni teine. Tähtis on, et inimene ei oleks uue süsteemi tõttu vähem motiveeritud. Ma ei taha pikka udust juttu rääkida, aga põhimõtteliselt tähendab see, et peame iga inimese töötasule ja sellele, mille ta reaalselt kätte saab, uuesti otsa vaatama,“ rääkis Kalvi, kes tõdes, et enim kaotavad kõrgepalgalised töötajad.

Loe pikemalt Äripäevast. 

Autor: Äripäev.ee