Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestist saab relvatehas
Kaitseministeerium sai valmis eelnõu, mis annaks Eesti kaitsetööstusele õiguse remontida, ümber ehitada ja valmistada sõjarelvi ning laskemoona. Sektori esindaja sõnul on muudatusi hädasti vaja, kuna praegu annab Eesti lihtsalt hulga võimalikust tulust teistele riikidele ära.
Relvad.
Foto: EPA
Eile kaitseministeeriumist teistele ministeeriumitele kooskõlastamiseks saadetud eelnõu annaks ettevõtjatele õiguse vedada, ladustada, remontida, ümber ehitada ja ka valmistada sõjarelvi, laskemoona, lahingumoona ja muud sõjarelvadega seotud kaupa, kirjutab Äripäev.
Kaitseminister Jüri Luik rääkis ministeeriumi pressiteate vahendusel, et kaitsevägi ja kaitseliit saaksid plaanide jõustumisel hakata relvade hooldust ja remonti tellima Eesti ettevõtjatelt. Mõistagi registreeritaks säärast kaupa käitlevad isikud ning nende üle tehtaks karmi järelevalvet.
Praegu ongi Eestis olukord, kus kõige klassikalisemat relvatööstust – relvad, moon ja lõhkeaine – ei saa Eestis püsti panna, sest kõik on lihtsalt seadusega keelatud, rääkis Eesti Kaitsetööstuse Liidu juht Ingvar Pärnamäe.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Oleme kaitsetööstuse sektoris ühe piirkonna, mis on muuhulgas see kõige klassikalisem kaitsetööstuse valdkond, ära piiranud. Keegi sellest ei võida, aga Eesti riik kindlasti kaotab sellest,“ lisas ta.
Näiteks tegutseb siin Eesti Arsenali nime kandev tööstus, mis teeb külgmiine. Praeguste seaduste järgi saavad nad küll kõik komponendid siin valmis teha, aga lõplik kokkupanemine on siin illegaalne. Seetõttu läheb töö viimane ots Soome ja Poola ning Eesti kaotab tulu, märkis Pärnamäe.
Näiteid on teisigi – näiteks kui taskutanki tootev Milrem tahab seda näiteks eemaltjuhitava relvasüsteemiga katsetada, siis ei tohi nad aktiveeritud süsteemi enda territooriumil isegi hoida, rääkimata testimisest või tootmisest.
Toidutööstuses käib seadmete pesu pidevalt ja igapäevaselt. Laagri jaoks tähendab see päevast päeva kokkupuudet vee, niiskuse, puhastuskemikaalide ja temperatuurimuutustega. Kui määre hakkab välja uhtuma või niiskus pääseb tihendist läbi, võib kahjustus areneda aegamööda ja märkamatult. Probleem annab endast sageli märku alles siis, kui laager enam oma tööd ei tee ja tootmisliin tuleb seisma panna.