Pane tähele!
Ahti Heinlat saad lähemalt kuulata-vaadata Äriplaanil, mis toimub 28. septembril. Tegemist on Eesti suurima majanduskonverentsiga, kus lisaks Heinlale astuvad üles veel Antti Moppel, Paul Oberschneider, Ain Hanschmidt, Rain Lõhmus, Erkki Raasuke jpt.
Saalis on juba enam kui 300 omanikku ja tippjuhti!Pääsmed ja programm:
https://pood.aripaev.ee/ariplaan-2018Ütleks, et maailmas on palju lihtsamaid start-up'e, kus on võimalik viie inimesega esialgne toode kokku panna ja juba teenida tuhanded või kümneid tuhanded ning saada asi äriliselt käima. Aga pakiveorobotite puhul on vaja aastaid tööd teha, enne kui asi hakkab teenusena niimoodi tööle, et sellest on kellelegi kasu.
Aga järgmiseks aastaks on ettevõtte käive planeeritud?
Start-up'i maailmas võib planeerida igasuguseid asju, aga reaalsus on hoopis midagi muud. Meie toode või teenus ei ole veel sellises seisus, et vajutad nuppu ja see eskaleerub sada korda suuremaks. Me endiselt opereerime oma teenust niimoodi, et igal robotil käib inimene kaasas. On täiesti selge, et majanduslikult ei saa selline asi toimida, see on meile väga kulukas.
Oleme oma robotitega sõitnud rohkem, kui on Maa ümbermõõt. See tähendab, et meil on palgal inimesed, kes on teinud maakerale tiiru peale ja selle eest oleme mina ja meie investorid maksnud. See ei ole jätkusuutlik. Ühel hetkel saame panna robotid ilma saatjateta käima. Ja see on hetk, millest alates on mõtet meie äri kasvatada suuremaks ja suuremaks. Siis on mõtet hakata rääkima käibe planeerimisest.
Kas teile tuleb kasuks see, kui ütlete, et olete Eesti ettevõte?
Viimasel ajal hakkab see juba kasuks tulema. See on muutunud viimase viie või kümne aastaga. Eriti Euroopas. Lääne-Euroopas võetakse Eestit kui võrdset partnerit. Ei ole nii, et kui ütled Eesti, siis mõeldakse, et mingi mahajäänud Ida-Euroopa.
Kui meil olid ühe lugupeetud Lääne-Euroopa firmaga läbirääkimised, siis ootasin, et nad pakuvad katusprojekti kohaks näiteks Hollandit, nähtavuse pärast. Aga üllatuslikult öeldi, et Eestis võiks täiesti teha.
Eesti maine on tehnoloogiamaailmas väga hea. Kohati ütleks isegi, et liiga hea. E-riiki kiidetakse meil väga palju, aga e-riik käib meil natuke vähikäiku. Samas on e-residentsus väga hea asi ja ma loodan, et see läheb vingelt käiku ka. Idee on igatahes vinge.
Loe pikemat intervjuud Ahti Heinlaga
Äripäevast.
Autor: Marili Niidumaa, Äripäev
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.