Superkondensaatoreid tootev Eesti tehnoloogiaettevõte Skeleton Technologies valiti täna teist aastat järjest maailma saja mõjukaima ettevõtte hulka, mis töötavad välja innovaatilisi ja puhtaid energialahendusi.

- Skeleton Technologies juhid Oliver Ahlberg ja Taavi Madiberk
- Foto: Andras Kralla
Edetabelisse kandideeris sel korral rekordiliselt palju ettevõtteid - 9900 firmat 77 riigist.
Global Cleantech 100 nimekiri koondab innovaatiliste puhaste tehnoloogiate valdkonna võtmemängijaid, kelle tegevus järgmise 5-10 aasta jooksul mõjutab märkimisväärselt maailma arengut. 86-liikmeline ekspertide kogu valis saja mõjukama hulka ettevõtteid 17 riigist, pooled neist tegutsevad Ameerika Ühendriikides. Varem on Cleantech Groupi poolt sarnase tunnustuse osaliseks saanud näiteks Uber ja Airbnb.
Skeleton Technologies’i tegevjuhi Oliver Ahlbergi sõnul on teist aastat järjest nimekirja pääsemine väga positiivne ning annab ka praktilist kinnitust Skeletoni tegevuse perspektiivikusele globaalsel tasemel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
“Möödunud aasta oli Skeletoni jaoks tõeline kasvuaasta, mille jooksul areneti täiemahuliseks tootmisettevõtteks. Uue liini valmimine eelmisel aastal Eestis ja käesoleval aastal Saksamaal kasvatavad meie tootmisvõimekust ning võimaldavad meil toota mitte ainult superkondensaatoreid vaid terviklikke energiasalvestussüsteeme, nagu näiteks veokitel kasutatav kineetilise energia laadimissüsteem Prantsuse ettevõttele Adgero,” ütles Ahlberg pressiteates.
Möödunud aastasse jäi Skeletonil ka Malaisia riskikapitalifondi FirstFloor Capitali juhitud 13-miljoni eurone rahasüst, mis tõi kogu ettevõttesse investeeritud summa 26,7 miljoni euroni.
Eesti päritolu Skeleton Technologies on Euroopa juhtiv superkondensaatorite tootja. Superkondensaatorid on energia salvestamise seadmed, millel on oluliselt suurem võimsustihedus ja pikem elutsüklite arv kui tavalistel akudel.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui ühe nädalaga laekub keevitajate värbamiskampaaniale 1300 avaldust, võib see kõlada tööandja unistusena. Tegelikult algab aga just siis kõige keerulisem töö, sest tuhandete keskelt on vaja üles leida need, kes mitte üksnes ei soovi keevitajana töötada, vaid kelle teadmised ja oksused päriselt ka tööstusettevõtte nõuetele vastavad. Nii näiteks pääses Hansavesti ühes värbamiskampaanias 1300 huvilisest järgmisse vooru vaid 70. Miks nii väike number?